Esialgsetel andmetel oli 2015. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1312300, mis on 3600 inimest vähem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.
Negatiivse loomuliku iibe tõttu (surmade arv ületas sündide oma) vähenes rahvaarv 1900 inimese võrra ning negatiivse välisrändesaldo tõttu (Eestist lahkus rohkem inimesi kui siia elama saabus) 1700 võrra. Kokku vähenes Eesti rahvaarv 2014. aasta jooksul 0,3%. Paaril viimasel aastal on rahvaarvu vähenemine aeglustunud.
Esialgsetel andmetel sündis Eestis 2014. aastal ligi 13 700 last, mis on paarsada last rohkem kui aasta varem. Arvestades, et sünnitusealiste naiste arv on vähenenud, sündis 2014. aastal esialgsel hinnangul naise kohta rohkem lapsi kui aasta varem. 2014. aastal suri 15 500 inimest. Surmade arv on viiendat aastat järjest püsinud samal tasemel, kõikudes vaid +/-300 inimese võrra.
2014. aastal nii sisse- kui ka väljaränne vähenes. Eestisse saabus 2014. aastal elama 2900 inimest ja Eestist lahkus 4600 inimest. Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt hakkab välisränne lähiaastatel vähenema seoses aktiivses rändeeas (20–39-aastased) rahvastiku vähenemisega, kuid esialgsete andmete põhjal on veel vara öelda, kas 2014. aastal toimunu tähendab juba senise välisrändetrendi muutust.
Rahvastikustatistika põhineb 2011. aasta rahvaloenduse rahvaarvul, millele on lisatud alakaetus. Iga aasta korrigeeritakse rahvaarvu registreeritud rahvastikusündmuste – sünni- ja surmajuhtude ning elukohavahetuste (rände) – andmetega. Alates 2000. aasta rahvaloendusest on rahvastiku arvestuses loendatud isikutele lisatud alakaetus. Statistikaamet on kahe viimase rahvaloenduse vahelist perioodi korrigeerinud ka registreerimata välisrände arvestamisega. Loe täpsemalt aastate 2000–2013 rahvaarvu ümberarvutuste metoodikast.
Esialgse rahvaarvu puhul on tegemist sünni, surma ja rände esialgsete andmetega. Statistikaamet avaldab täpsustatud rahvaarvu 5. mail 2015.
