Statistikaameti andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) II kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 3,6%.
2019. aasta II kvartalis oli SKP jooksevhindades 7,1 miljardit eurot.
Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas võrreldes eelmise kvartaliga 0,4%. Võrreldes 2018. aasta II kvartaliga suurenes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 3,8%.
Enim panustas majanduskasvu info ja side tegevusala, mille lisandväärtus kasvas kiiremini kui eales varem. Oluliselt panustasid veel kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, hulgi- ja jaekaubandus ja töötlev tööstus. Sarnaselt info ja side tegevusalale oli kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse panus majanduskasvu viimase 15 aasta tugevaim. Teist kvartalit järjest oli ainsaks märgatavalt majanduskasvu pidurdavaks tegevusalaks elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine.
Sisenõudlus kasvas II kvartalis 5,7%. Selle kasvu vedasid investeeringud, mis kasvasid 24,6%. Enim panustasid sellesse mittefinantsettevõtete investeeringud hoonetesse ja rajatistesse ning transpordivahenditesse. Märgatavalt panustasid ka kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse. Ainsana panustas negatiivselt investeeringutesse valitsemissektor. Eratarbimine kasvas II kvartalis tagasihoidlikult 1,1%.
Kaupade ja teenuste eksport kasvas II kvartalis 2,2%. Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete eestvedamisel kasvas kaupade eksport 3,7%. Teenuste eksporti tabas aga väike langus (-0,5%), seda eelkõige ladustamisteenuste ja veondust abistavate teenuste ning reisiteenuste tagasihoidliku müügi tõttu. Kaupade ja teenuste import kasvas seevastu 5%. Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste sisseveo najal kasvas kaupade import 5,8%. Teenuste impordi kasv püsis 2,6% peal. Netoeksport moodustas II kvartalis 3,4% SKP-st.
Nii hõivatute arv kui ka töötatud tunnid püsisid II kvartalis eelmise kvartali tasemel. Sellest tulenevalt kasvas tootlikkus hõivatu kohta 3,8% ja tootlikkus töötatud tunni kohta 3,9%. Palgakasvu survel kasvas tööjõu ühikukulu aga 7,3%.
Statistikatöö „Rahvamajanduse arvepidamine“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb.
Statistikaamet revideeris rahvamajanduse arvepidamise näitajate aegridu alates 1995. aastast. Revisjoni kohta loe täpsemalt siit.
