Ehitajaga suhtlemine algab ja lõpeb lepinguga. Kui alustamine on enamasti optimistlik ja entusiastlik, siis see lõpetamise osa kipub arusaamatustesse uppuma.
Peamine soovitus lepingule – see peab olema nii detailne kui võimalik. See tähendab muuhulgas, et kui lepingu üheks lisaks on hoone projekt, siis ka see peaks olema võimalikult detailne.
Liiga üldise projekti puhul on ehitajal tihtipeale õigustatult võimalik väita et üht või teist nõutavat tööd pole võimalik projektist välja lugeda ega kuulu see ka algselt esitatud hinnakalkulatsiooni.
Tööde piirid
Kui kasutate mitu ehitajat või kui lasete teha ainult karbi, on oluline võimalikult täpselt fikseerida soovitav olukord töövõtu lõppedes. Mitme töövõtja puhul ja eriti kui projektdokumentatsioon on napp, on vaidlused töövõtu piiride osas vältimatud. Kahjuks kipub kannatajaks pooleks olema tellija.
Tööde kvaliteedinõuded
On võimalik täpselt defineerida. Eesti kehtivad soovituslikuna Soomest üle võetud “Ehitamise üldised kvaliteedinõued” (Rakentamisen Yleiset Laatuvaatikukset”) ehk RYL. Et ei tekiks vaidlusi tööde kvaliteedi üle, soovitan tungivalt lisada lepingusse punkti, mis ütleb et tehtud tööde kvaliteet peab olema kooskõlas RYL-i vastava osa nõuetega. Muidugi oleks soovitav viimistlustööde puhul täpsustada ka konkreetne kvaliteedi tase.
Leping peab sisaldama võimalikke sanktsioone tähtaegadest mitte kinni pidmaise puhuks. Ja neid tuleb ka rakendada.
Artikli autor on Kalle Virkus
http://www.virkus.com/kalle/
