Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2013. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 2% rohkem, Eestis suurenes ehitustegevus 6%, teatab Statistikaamet.
2012. aastal kasvasid ehitusmahud varasema aastaga võrreldes keskmiselt 19%, tänavu I kvartalis kasv aeglustus.
I kvartalis ehitati omal jõul 380 miljoni euro eest, sellest hooneid 240 miljoni ja rajatisi 140 miljoni euro eest. 2012. aasta I kvartaliga võrreldes vähenes hoonete ehitamine püsivhindades 3%, rajatiste ehitamine aga suurenes kümnendiku võrra.
Kui viimastel aastatel on ehitusturgu vedanud põhiliselt taristuobjektide ehitus ning hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööd, siis tänavu on hakanud elavnema ka hoonete uusehitus ja seda just kohalikul ehitusturul.
Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht vähenes 2012. aasta I kvartaliga võrreldes ligi viiendiku, vähenesid nii hoonete kui ka rajatiste ehitustööd. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli tänavu I kvartalis 12%.
Ehitisregistri andmetel lubati 2013. aasta I kvartalis kasutusse 419 uut eluruumi, s.o ligi kolmandiku vähem kui aasta varem samal ajal. Üle poole valminud eluruumidest asus ühepere-, kahepere või ridaelamus. Enim valmis uusi eluruume Tallinnas. Turul on endiselt ruumi uutele hea asukohaga kvaliteetsetele elamispindadele. 2013. aasta I kvartalis väljastati ehitusluba 608 eluruumi ehitamiseks. Kuigi eluruumide arv oli kümnendiku võrra väiksem kui 2012. aasta I kvartalis ehitusloa saanud eluruumide arv, on kavandatavad eluruumid mullusest keskmiselt 16 ruutmeetrit suuremad. Eelistatuim elamutüüp on korterelamu.
Kasutusse lubati 154 mitteelamut kasuliku pinnaga 149 300 ruutmeetrit. Enim lisandus uut kontori-, põllumajandus- ja tööstushoonepinda. 2012. aasta I kvartaliga võrreldes suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka kubatuur.
