Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt läbi viidud ehitussektoris innovatsiooni takistavaid tegureid kaardistavast uuringust selgus, et kõige enam piirab ehitussektori uuenduslikkust ehitushangete hinnapõhisus (nii riigi- kui ka erasektoris), mis ei jäta pakkujatele piisavalt vabu rahalisi vahendeid teadus- ja arendustegevuse korraldamiseks ning finantseerimiseks, seda eriti pikas ja keskpikas perspektiivis.
Väga olulise innovatsiooni takistava tegurina tõid ehitusvaldkonnas tegutsejad välja pideva ajapuuduse ja kiirustamise nii era- kui ka riigihangete pakkumiste koostamisel, tööde teostamise ettevalmistamisel ja ka projekteerimis- ning ehitustööde läbiviimisel. Kiirustamine välistab väljavaated laiemapõhjaliseks eeltööks, muudatuste ja uuenduste katsetamiseks ning juurutamiseks. Ettevõtjate indu tegeleda uuenduslike lahenduste väljatöötamisega pärsib ka madal kindlustunne tuleviku suhtes ehk äärmiselt lühike lepingutega kaetud periood.
Osa vastajatest leidsid, et uuenduslikud lahendused on võrreldes traditsioonilistega algsest kallimad ja tülikamad. Teised aga tõid hoopis välja, et tihtipeale ongi just ajaline või rahaline surve oluliseks tõukeks innovatsioonile, mis teinekord ongi tingitud mõnest defitsiidist, näiteks rahaliste vahendite nappusest.
Vaatamata eeltoodud probleemidele on siiski säilinud valdkonnas töötavate inimeste usk innovatsiooni vajalikkusse ja soov selles suunas edasi tegutseda.
Uuring „Innovatsioon ja seda takistavad tegurid Eesti ehitussektoris“ annab põhjaliku ülevaate ehitusvaldkonnas tegutsevate ettevõtete võimalustest olla uuendusmeelne, olulisematest murekohtadest ning mõeldavatest lahendustest, kuidas kõrvaldada innovatsiooni tõkestavaid faktoreid.
