Eesti ehitusfirmade juhid kinnitavad statistikaameti andmeid ehituse kasvu aeglustumise kohta tänavu teises kvartalis.
Eesti ühe suurema ehitusfirma FKSM juhatuse esimehe Kaido Fridolini hinnangul pole Eesti ehitusturul võrreldes eelmise aastaga kasvu tunda. “1999. aastast alates on turumaht kasvanud, kuid hinnatase säilinud endiselt väga kliendisõbralik,” ütles Fridolin.
2001. aasta II kvartalis ehitasid firmad Eestis alltöövõttu kasutamata püsivhindades 2% rohkem kui eelmise aasta samal ajal, samas oli tänavu I kvartalis ehitus kasvanud 5%.
Prognoosides ehitusettevõtete 2001. aasta käibeid, ütles Fridolin, et ilmselt ei tule need suuremad kui eelmisel aastal. FKSMi netokäive aastal 2000 oli 726 miljonit krooni.
Majandusministeeriumi hinnangul võib ehitustegevuse kasvu pidurdumine viidata ettevõtete alanenud investeerimisaktiivsusele, tulevikuotsuste tegemisel ollakse ettevaatlikumad.
Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektori Ilmar Lingi sõnul oli ehituse kasvu aeglustumine ette teada, samas tuleks suhteliselt väikesel Eesti ehitusturul muutustrendi arvestada ehk teise kuni neljanda kvartali osas kokku. “Ehitusettevõtjate Liit prognoosib ehituskasvu järgnevateks aastateks 5-7% püsivhindades arvestatuna, mis aasta kokkuvõttes võib ka täituda,” ütles ta.
Lingi väitel võib tänavusele ehituskasvule siiski mõjuda näiteks mõningane ISPA raha eest kavandatud teedeehitustööde äralangemine.
Lemminkäinen Eesti ASi juhataja Avo Lillemäe väitel kahandab ehituse kasvutempot välisinvesteeringute pidurdumine Euroopas ja Eestis. “Just välisinvestorid on tellinud palju suuri projekte,” ütles ta.
Suurtest projektidest sõltuvaks pidas Lillemäe kogu Eesti ehitusturgu. “Piisab Radisson SASist ja veel paarist-kolmest suuremast projektist, et kõik tunduks olevat hästi,” sõnas ta.
Ehitusturu projektitundlikkust kinnitas ka Tartus asuva ehitusfirma AS Eviko Ehitus juhataja Rein Murumägi, kelle juhitava firma käibe kasv rajaneb suuresti Tartus Kesko Eestile ehitatud SuperNetto hulgilaol. “Kui eelmise aasta esimesel poolaastal ehitasime 14 miljoni, siis sellele aastal juba 19 miljoni krooni eest,” rääkis Murumägi.
Nüüd alustab Eviko Kesko tellimusel ehitamist Pärnus, tänu sellele peaks firmal kolmandas kvartalis tulema viieprotsendiline juurdekasv.
Murumägi sõnul oleneb ehituses palju ka sellest, kas ja kui kallist lõppviimistlust tehakse. “Värvi võib ühele ruutmeetrile kuluda nii 50 kui 100 krooni eest, parketti saab panna nii 100 kui 400 krooni eest,” rääkis ta.
Kinnisvarafirmade seisukohalt vaadatuna pole ehituses kasvu langust siiski märgata. “Hetkel paistab, et nõudlus tuleb pakkumisega kaasa ja ostu-müügitegevus on üliaktiivne,” ütles ERI Kinnisvara analüütik Tõnu Toompark.
Äripindade puhul on Toompargi hinnangul olukord siiski teine. “Turul on pakkumisi äripindade, peaasjalikult büroo- ja kaubanduspindade osas lisandunud aktiivselt,” ütles ta. “Nüüd vajab asi paika loksumist, pisukest selginemist.”
Äripindade turule investeeringute tegemine võib Toompargi sõnutsi osutuda riskantseks, teisest küljest on konkretiseeritud sihtgrupiga hästi planeeritud projektile kindlasti isegi Tallinna tihedal kinnisvaraturul edu tagatud.
Selle aasta II kvartalis ehitasid ehitusettevõtted Eestis omal jõul 2,3 miljardi krooni eest. Võrreldes I kvartaliga ehitati püsivhindades 39% rohkem.
Koos alltöövõtuga tegid ehitusettevõtted Eestis ja välisriikides kokku 3,5 miljardi krooni eest ehitustöid, mis on jooksevhindades 8% rohkem kui 2000. aasta II kvartalis. Remonditöid oli kõikidest ehitustöödest 52%.
Välisriikides ehitati 120 miljoni krooni eest, mis on jooksevhindades viiendiku võrra rohkem kui 2000. aasta samal perioodil. Lisaks Venemaale on ehitusettevõtted oma tegevust laiendanud ka Lätis ja Leedus.
Ehitustegevus kallines võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 5,8% ja selle aasta I kvartaliga 1,2%. Sellel on Lingi ütluse kohaselt mitmeid põhjuseid, näiteks palgataseme kasv (palga osakaal ehitushinnas on ca 30%), energia ja kütuse hinna tõus, aga ka 1999. aastal alla löödud hindade taastumine.
Artikli autor on Sulev Oll. Artikkel on avaldatud 05.09.2001 väljaandes Äripäev –
