Alates 2023. aastast on riik suunanud korterelamute rekonstrueerimisse ligikaudu 275 miljonit eurot Euroopa fondide raha. Praeguseks on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) teinud sellest summast rahastusotsuseid mahus 227 miljonit eurot. See toob elamistingimuste olulise paranemise hinnanguliselt ligi 32 000 inimesele.
„Viimased aastad on tõestanud, et Eesti inimeste tahe oma kodud korda teha on suur ning isegi kasvutrendis. Hea meel on tõdeda, et eraldi tähelepanu Ida-Virumaale on tõstnud seal renoveerimisaktiivsust. Loodan, et ka saartel saab renoveerimine peagi suurema hoo sisse, et ka seal oleks veelgi rohkematel inimestel energiat säästvad ja kaasaegsed kodud,“ sõnas taristuminister Vladimir Svet. „See toetus panustab mitte ainult inimeste heaolusse, vaid ka Eesti ehitusturu arengusse ning tuhandetesse uutesse töökohtadesse – koos omaosalusega küündib investeeringute kogumaht 435 miljoni euroni.“
Kahe aasta jooksul on toimunud kaks üle-eestilist ning kolm eraldi Ida-Virumaale suunatud toetusvooru. EIS on teinud selle ajaga toetusotsuseid 365 ühistu rekonstrueerimisprojektide rahastamiseks. 2023. aasta üle-eestilises voorus rahastati ligi 160 taotlust mahus 80 miljonit eurot. Sellest voorust on tänaseks valmis või lähiajal valmimas ligi 50 rekonstrueeritud kortermaja.
„Mullu oktoobris avanenud voor mahus 175 miljonit eurot on ajaloo suurim ning osa rahastusotsuseid on veel tulemas,“ selgitas EISi korteriühistuste toetuste juht Taniel Vain. Praeguseks on sellest voorust toetatud kokku 175 kortermaja rekonstrueerimist, sh enamik piirkondlikest eelarvetest, 17 korterelamut muinsus- ja miljööväärtuslike majade eelarvest, 4 kortermaja suurte majade (enam kui 100 korterit) eelarvest ning naabruskonnapõhiselt saab korda 25 korterelamut.
2024. aasta kahe Ida-Virumaa vooru eelarve mahus 25 miljonit eurot on peaaegu ammendunud ning rahastatud on kokku 32 ühistu rekonstrueerimisprojekti.
Rahastatud korteriühistuid 2023–24 seisuga 20.02.2025:
| Harjumaa | 49 |
| Tartumaa | 46 |
| Viljandimaa | 36 |
| Ida-Virumaa | 32 |
| Lääne-Virumaa | 29 |
| Pärnumaa | 26 |
| Võrumaa | 24 |
| Raplamaa | 23 |
| Põlvamaa | 22 |
| Valgamaa | 20 |
| Järvamaa | 17 |
| Läänemaa | 17 |
| Jõgevamaa | 12 |
| Hiiumaa | 6 |
| Saaremaa | 6 |
Kuigi paljud läinud aasta üle-eestilise taotlusvooru eelarvetest täitusid kiiresti, on veel eelarvemahtu ning EISile saab taotlusi esitada Hiiumaal, Põlvamaal, Saaremaal ja Valgamaal, samuti suurte kortermajade rekonstrueerimiseks. Lisaks saavad selle aasta algul avanenud 10 miljoni euro suuruse vooru raames taotlusi esitada Ida-Viru ühistud. Kõik need eelarved jäävad avatuks, kuni toetusraha jätkub või 2025. aasta oktoobri lõpuni. Praegu teevad Kliimaministeerium ja EIS ettevalmistusi ka järgmise toetusvooru avamiseks.
“Euroopa Liidu erinevatest fondidest on meil hoonete renoveerimiseks alates 2023. aastast nelja aasta peale üle poole miljardi euro. Loodan, et selline stabiilsus korteriühistutele ja ehitusturule saab olema tagatud ka pikemas plaanis,” lisas minister Vladimir Svet.
Korterelamute toetuse kõrval teisigi võimalusi
Lisaks toetusele aitab EIS korterelamuid rekonstrueerida ka riikliku laenu abil, mis võimaldab elamistingimusi parandada ja energiat kokku hoida neil ühistutel, kelle renoveerimisprojekte pangad kas üldse ei rahasta või teeksid seda äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. “Kõige energiaefektiivsema tulemuse annab terviklik rekonstrueerimine ning seetõttu on ka riiklik toetus just selleks suunatud, laen annab aga ühistule võimaluse ära teha kõige pakilisemad tööd,” selgitas Taniel Vain.
Laen on olnud korteriühistutele saadaval alates 2020. aastast ja selle aja jooksul on laenu antud kõigis maakondades ligi 80 ühistule mahus 14 miljonit eurot. 2024. aastal kasutasid ühistud riiklikku laenu mahus ligi kaks miljonit eurot. Neli ühistut kombineerib seda toetusega terviklikuks rekonstrueerimiseks, kaks võtsid ette katusevahetuse. „Energiahinnad pigem tõusevad ning laenu abil saab teha palju – alates maja päästmisest ja lõpetades elukeskkonna parandamisega,“ julgustas Vain ühistuid EISi laenuvõimaluste kohta lisa uurima.
Samuti käendab EIS nende ühistute laene, kelle riski hindab pank tavalisest suuremaks. Läinud aastal sõlmis EIS 36 käenduslepingut summas ligi 4 miljonit eurot, millega tagati laene ligi 12 miljoni euro väärtuses ning paremad elamistingimused saavad 36 kortermaja elanikud. Olulise muudatusena langetas EIS käesoleva aasta veebruarist käendustasusid ning seda lausa enam kui 30%. Lisaks korteriühistute toetamisele maksis EIS 2024. aastal välja ligi 2 miljonit eurot kodutoetust enam kui 500 lasterikka pere elutingimuste parandamiseks, samuti eraldati väikeelamute omanikele ligi 17 miljonit eurot toetust energiatõhususe parandamiseks ja ligi 6 miljonit eurot kütteseadmete uuendamiseks.
