28. oktoobril avab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) Ida-Virumaa korterelamute rekonstrueerimiseks Õiglase Ülemineku Fondist (ÕÜF) rahastatud 15 miljonit eurose taotlusvooru. Toetuse eesmärk on vähendada kortermajade energiakulusid ning parandada inimeste elamistingimusi.
Taristuminister Vladimir Sveti sõnul on Ida-Virumaa korterelamute renoveerimine riigi jaoks erilise tähelepanu all ning selle aktiivsus on hakanud tasapisi kasvama. „Renoveerimishuvi on aidanud tõsta varasemast kõrgemad toetusmäärad võrreldes ülejäänud Eestiga, riiklik tugi omafinantseeringu rahastamisel ning ühistute järjepidev nõustamine,” loetles taristuminister suurenenud aktiivsuse põhjusi. “Kogemus on ka näidanud, et mida rohkem inimesed oma kodumaju korda teevad, seda enam tulevad naabermajadki kaasa,“ lisas Svet.
Kasvanud huvis rekonstrueerimise vastu on oma osa ka küttekuludel, mis püsisid Ida-Virumaal pikka aega suhteliselt madalamal tasemel, ent on seal nüüd samuti hüppeliselt tõusnud. „Lõpetasime läinud aastal oma kortermaja osalise renoveerimise ning praegu on näha, et renoveeritud maja laenumakse koos küttekuludega on ligikaudu samas suurusjärgus, kui elada täiesti renoveerimata majas ja maksta ainult kütte eest,“ ütles Narva korteriühistu juht Juri Rõbakov.
Lisaks esmaspäeval avanevale voorule saavad idavirulased praegu korterelamute rekonstrueerimiseks toetust taotleda veel 2024. aasta jaanuaris avatud voorust ning 2025. aasta jaanuaris on avanemas veel kolmaski taotlusvoor.
Tänavu jaanuaris avati Ida-Viru korteriühistutele Euroopa Taaste- ja Vastupidavusrahastust (RRF) rahastatud voor eelarvega 9,4 miljonit eurot, millest on praeguseks taotlustega kaetud 8,3 miljonit eurot. Sellest voorust saavad korteriühistud taotleda toetust nii osaliseks kui ka terviklikuks rekonstrueerimiseks ning praeguseks on töösse jõudnud kokku seitse rekonstrueerimisprojekti üle Ida-Virumaa: Jõhvis, Toilas, Kohtla-Järvel ja Narvas. Osalise rekonstrueerimise puhul on maksimaalne toetus 40 ja tervikliku puhul 70 protsenti projekti maksumusest.
28. oktoobril avanevas ja ÕÜFist rahastatud voorus eelarvega 15 miljonit eurot saab taotleda toetust korterelamu terviklikuks rekonstrueerimiseks, mis hõlmab energiatõhususe ja parema sisekliima saavutamiseks vajalikke tegevusi hoone vundamendist kuni katuseni. Toetuse osakaal ulatub koguni 80 protsendini projekti maksumusest.
14. jaanuaril avanevas ja Euroopa Liidu struktuurifondidest rahastatud voorus on lisaks terviklikule rekonstrueerimisele võimalik üksiku tegevusena võtta ette ka küttesüsteemi puudutavad tööd: ühendada kortermaja kaugküttevõrguga või asendada gaasi-, elektri- või ahiküte lokaalset taastuvenergiat kasutava kütteseadmega. Toetuse osakaal ulatub selles voorus kuni 70 protsendini projekti maksumusest.
Tervikliku rekonstrueerimise puhul on omafinantseeringu maht viidud miinimumini, ent kui pank ka selle katmiseks laenu ei anna, saab ühistu EISilt korterelamu renoveerimislaenu. Samuti on abiks EISi korterelamulaenu käendus, mida saab taotleda pangast.
Taotlusi saab esitada jooksvalt Riigi Tugiteenuste Keskuse hallatavas e-toetuse keskkonnas.
Lisainfo 28. oktoobril avaneva vooru tingimuste kohta on saadaval ÕÜFi toetuse veebilehel.
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) on üks osapool Euroopa Liidu projektis LIFE IP BuildEST, mis toob kokku eri osapoolte teadmised ja kogemused Eesti elamufondi rekonstrueerimiseks aastaks 2050.
