Eesti Konjunktuuriinstituudi ekspertide juunis antud hinnangul on Eestis majanduse hetkeseis halb, kuid aasta lõpuks oodatakse olukorra paranemist. Majanduse suurimaks väljakutseks on vähenenud nõudlus ja palgasurve. Hinnakasv ja inflatsioon on raugemas, kuid tarbijate kindlustunne püsib madalal.
Eesti Konjunktuuriinstituudi ekspertide juunikuu hinnangutest nähtub, et Eesti majanduse hetkeolukord on halb, kuid ootused majanduse olukorrale 6 kuu pärast on mõõdukalt positiivsed. Majanduskliimaindeks langes märtsiga võrreldes ligi 9 punkti ja on nüüd −19,4. Eesti ettevõttejuhtide ja tarbijate hinnanguid ühendav majandususaldusindeks oli juunis 78,7 punkti, mis on oluliselt halvem pikaajalisest keskmisest ja madalam viimase kolme kuu näitudest.
Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepa sõnul on kiire inflatsioon küll raugemas, kuid selle mõjud kajastuvad meie majanduses veel mõnda aega. „Keeruline olukord majanduses mõjutab nii ettevõtete võimekust ja valmisolekut investeerida, kui jätab jälje ka kodumajapidamistele. Ka maksutõusud annavad oma panuse kindlustunde langusele, samas on ettevõtjad nõus, et riigi rahandus tuleb korda saada. Hea meel on näha, et Eesti tööturg on osutunud küllaltki vastupidavaks, mis tähendab, et töötus püsib stabiilsena ning see tagab ka perede toimetuleku,“ rääkis Raudsepp.
Ekspertide ootused nii investeeringute kui eratarbimise olukorrale järgmisel 6 kuul on üsna optimistlikud ning võrreldes märtsiga mitmekordistunud. Väliskaubanduse väljavaated on mõnevõrra paranenud: nii ekspordimahu (+16 punkti) kui impordi osas oodatakse kasvu (+16 punkti).
Eesti majanduse suurimaks probleemiks on ebapiisav nõudlus, sellele järgneb endiselt oskustööjõu puudus. Võrreldes aastataguse olukorraga tuuakse oluliselt rohkem probleemina esile ka rahvusvahelise konkurentsivõime vähesust. Eesti ettevõtteid mõjutasid viimasel poolaastal enim materjalide ja tooraine hinna tõus, palgasurve, elektri hinna tõus, üldise turvatunde vähenemine ning laenuintresside tõus.
„Keerulised ajad maailmas ei ole Eesti majandusele kergesti mõjunud. Selleks pakub riik võimalusi, et nendest raskustest tulla välja tugevamana,“ rõhutas majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo. „Olgu selleks Ida-Virumaale suunatud investeeringutoetused, EASi ja Kredexi käendused, toetused digitaliseerimise edendamiseks ja hoo andmine teadus- ja arendustegevusele – kõik need annavad ettevõtetele kindlustunnet vajalike investeeringute tegemiseks. Tuleviku majandus on tark ja innovaatiline ning kui ettevõtjad suudavad praegu teha õiged otsused, on tulevik majanduskasvu mõttes helge. Eriti hea meel on näha ka, et ettevõtjate usaldus riigi majanduspoliitika suhtes on varasemaga võrreldes kasvanud,“ sõnas Riisalo.
Tööstusvaldkonnas jätkab kindlustunde baromeeter langust – ettevõtete kindlustunne on madalam kui 3 kuud tagasi ja eriti langenud aastatagusega võrreldes (juunis -23, märtsis -9, 2022. aasta juunis +6). Nõudlus toodangule püsib tavalisest madalamal tasemel ning toodangu maht jätkas langustrendil, samuti halvenesid tootmismahu prognoosid järgmiseks 3 kuuks.
Inflatsioonitaseme edasise muutumise suhtes on EKI eksperdid valdavalt ühel meelel – inflatsioon on 6 kuu pärast madalam. Inflatsiooni tasemeks prognoosivad EKI eksperdid 2023. aastal 9,4 protsenti ja 2024. aastal 3,9 protsenti.
Jaekaubanduse kindlustunne võrreldes eelmise kvartali lõpuga ei muutunud ja jääb vahepealsele tõusule vaatamata miinuspoolele. Kuigi jaekaubandust on juba pikalt mõjutanud kasvavad hinnad, siis juunis on hinnasurve kaupluste hinnangul vähenemas. Kuigi müük on viimastel kuudel paranenud, hoiavad kindlustunnet madalal kahanevad ootused järgneva 3 kuu müügile ja negatiivsed hinnangud ärikonjunktuurile.
Teenindussektoris on ettevõtete kindlustunne veidi paranenud. Kõige kindlamalt tunnevad end IT-ettevõtted, turismisektoris jätkus hooajalise nõudluse mõjul nõudluse taastumine pandeemiaeelse taseme suunas, veonduse ja logistika alal liigub müük madalseisu.
Tarbijate kindlustunne püsib madalal tasemel. Tarbijate kindlustunde indikaator oli juunis -29 (märtsis -28, pikaajaline keskmine -8). Tarbijate kindlustunnet mõjutavad jätkuvalt kõrge inflatsioonitase, suurenenud laenuintressid, eesootavad maksutõusud ning Venemaa sõjategevuse jätkumine Ukrainas ja selle mõjud. Perede rahanduslik olukord ei ole võrreldes aastatagusega paranenud ning säästa suutvate perede osakaal on veidi vähenenud.
EKI pere nädala toidukorv kallines II kvartalis 0,5 protsenti. EKI nädala toidukorv maksis juunis 117,28 eurot ning oli märtsi ostukorvist 0,5 protsenti (0,61 €) kallim. Võrreldes 2022. aasta juuniga on toidukorv kallinenud 22,3 protsenti ehk 21,35 eurot. Juunis kallinesid võrreldes märtsiga enim puu- ja juurvili. Suurim hinnalangus oli kanamunadel ja kalal.
Juunis avaldas Lausanne´i Juhtimise Arendamise Instituut (IMD) ka riikide rahvusvahelise konkurentsivõime edetabeli, mille hindamise partneriks Eestis on Eesti Konjunktuuriinstituut. Eesti saavutas IMD edetabelis 64 riigi võrdluses 2023. aastal 26. koha. Kui 2022. aastal parandas Eesti aastaga oma positsiooni 4 koha võrra, siis 2023. aastal langes positsioon 4 koha võrra. Edetabeli järgi on 2023. aastal kõige konkurentsivõimelisemad riigid Taani, Iirimaa ja Šveits. Suurim tõusja viimasel aastal oli Indoneesia (+10 kohta) ja suurim kukkuja Läti (-16 kohta).
Konkurentsivõime hinnang koosneb neljast faktorist: majanduse seisund, valitsuse tõhusus, äritegevuse efektiivsus ja infrastruktuuri efektiivsus. Suurim kukkumine oli Eesti jaoks majanduse seisundi arvestuses, kus langesime 33. kohalt 54. kohale. Euroopa Liidu riikide arvestuses oli Eesti tänavu 11. kohal, aasta varem 10. kohal.
