Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) majandusekspertide hinnangul oli tänavu märtsi algul Eesti majandusolukord suhteliselt hea.
Eesti majanduse hetkeolukorda hinnati 69 punktiga, mis on 24 punkti vähem kui eelmisel vaatlusel detsembris. Eratarbimist hinnati samuti positiivseks ja investeeringute olukorda heaks. Ekspertide prognoos järgnevaks 6 kuuks aga halvenes oluliselt ja majanduskliima indeks oli -26,1, mis on viimase kümne aasta halvim näitaja.
Ettevõtjate ja tarbijate kindlustunnet peegeldav majandususaldusindeks tegi Euroopa Liidus märtsis suurima kuulise kukkumise alates 1985. aastast, kukkudes 8.2 punkti tasemele 94,8. Lõuna-Euroopa riikide majandus oli mõjutatud juba märtsi algul, põhjapoolsetesse riikidesse jõudis kriis mõne nädalase nihkega.
Eesti Konjunktuurinstituudi peadirektor Marje Josingi sõnul jäid maailma riigid ja ettevõtjad hiljaks COVID-19 ohu tõsiduse hindamisel. „Läbi globaalse ettevõtluse, transpordi ja turismi on maailma riigid väga seotud ja ohtlike uute viiruste kiire kasv pandeemiaks kergem kui ei kunagi varem,“ lisas Josing.
Pärast eriolukorra kehtestamist viis EKI 16.-19. märtsini läbi uue küsitluse Eesti ettevõtjate seas, et selgitada välja koroonaviiruse COVID-19 mõju Eesti ettevõtetele. Tulemuste järgi on COVID-19 mõju ettevõtetele juba praegu väga suur (nimetas 36% ettevõtteid) või suur (33%) ning kõige enam on negatiivselt mõjutatud turismi- ja kaubandussektor.
Küsitluse järgi on ettevõtetel suurimad probleemid seoses vähenenud nõudluse (nimetas 68% ettevõtetest), töötajate puudumise (42%) ja tekkinud lisakuludega (40%). Uuringu kohaselt on ettevõtjad viimaste nädalatega teinud palju viiruse tõrjumiseks. Suur osa küsitluses osalenud ettevõtetest pöörab rohkem tähelepanu hügieenile (77%), on ära jätnud nõupidamisi (76%), piirab külastusi (65%) ning kasutab kaugtöö võimalusi (57%). Enim on kaugtööd rakendanud IT-firmad, kinnisvarabürood, turismiagentuurid ning logistika- ja reklaamifirmad.
„Eesti digitaalne areng on aidanud oluliselt vähendada sotsiaalsest karantiinist tingitud probleeme ettevõtlusele ja võimaldanud paljudel ettevõtetel läbi kaugtöö rasketes oludes edasi toimida. Tubli on olnud digilahenduste kasutamisel ka haridussüsteem,“ lisas Josing.
Konjunktuuri tulemusi kommenteerinud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Kaupo Reede märkis, et riik on astunud mitmeid samme, et ettevõtjaid praegusel keerulisel ajal toetada, samuti on ettevõtjate tagasiside majanduse abipakettide disainimisel igati teretulnud.
„Ettevõtjatele suunatud esimese toetuspaketi puhul on meie partneriks EAS ja Kredex, kus töötatakse koos abivajajate ning erialaliitudega välja meetmete täpseid tingimusi, et need ettevõtete vajadustele vastaks ning leevendust pakuks. Meie lähenemine enamike meetmete puhul on pakkuda kas KredExi laenutagatist, mida on võimalik kasutada läbi ettevõtte kodupanga, või otselaenu läbi Kredexi. Kindlasti on meie huvi, et Kredexi meetmetest oleks abi ka mikro- ja väikeettevõtetele ning et kõigi ettevõtjate nõustamine oleks kättesaadav nii eesti, vene kui inglise keeles. Kolmekeelset teenindust pakuvad nii EASi kui Kredexi spetsialistid, samuti maakondlikud arenduskeskused,“ lisas Reede.
„Kuna KredExi kriisimeetmed on äsja avatud, käib töö nendega edasi ja tõenäoliselt tuleb tingimustesse ka muudatusi teha. Praegu koondame jooksvalt kokku ettevõtjate tagasiside ja ettepanekud, analüüsime neid ja vajadusel rakendame meetmeid täpsustatult. Kuna täna pole teada, kui kaua kriis kestab, oleme majandusabi pakettidega paindlikud, et operatiivselt olukorrale reageerida,“ ütles Reede.
