Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) hinnangul on Eesti majanduse hetkeseis endiselt halb ning koroonaviiruse majanduslik mõju püsib arvestatav ka järgmisel poolaastal. Kuue kuu väljavaated majandusolukorra paranemiseks on siiski mõõdukalt positiivsed.
EKI eksperdid hindasid septembris Eesti majanduse üldolukorda −60 punktiga (skaalal -100 kuni +100), mis on 26 punkti võrra kõrgem kui eelmisel vaatlusel juunis.
Kuue kuu pärast on ekspertide hinnangul Eesti majanduse üldolukord parem kui praegu. Hinnangutest võib järeldada, et koroonaviirusest põhjustatud majandusprobleemid aeglaselt vähenevad.
Investeeringute olukorda hindasid eksperdid-analüütikud septembris taas ebarahuldavaks. Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing märkis, et järgmisel poolaastal on oodata investeeringute mõningast elavnemist, kuid tõenäoliselt jäävad kapitalikulutused tänavu ebarahuldavale tasemele. „Ettevõtteid mõjutab investeeringute planeerimisel negatiivselt turgude suur ebakindlus ning nõudluse nappus,“ märkis Josing.
Eratarbimise olukorda hindasid EKI eksperdid-analüütikud septembris paremaks kui juunis. Ka tarbijabaromeeter viitas elanike püsikaupade ostude suurenemistrendile.
Ettevõtete äribaromeetrid näitavad, et kõigis majandusharudes on ettevõtete kindlustunne alla pikaajalist keskmist, kuid võrreldes 3 või 6 kuu taguse seisuga on olukord paranenud. Kiirem paranemine on toimunud kaubanduses ja tööstuses, kõige enam on endiselt probleeme turismisektoris.
Josing lisas, et nõudlusega hädas olevate ettevõtete osakaal on võrreldes juunikuuga vähenenud ja seda enamikes majandusharudes, välja arvatud mitmetes teenindussektorites ning eriti turismisektoris. „Vähem tellimusi toob kaasa vajaduse ka töötajatel palka vähendada ning pea 1/5 tööandjatest on pidanud töötajaid juba ka koondama,“ ütles Josing.
Kuna septembris oli koroonaviiruse levik taas kasvutrendis, näeb ettevõtete kuue kuu prognoos ette paljude majandusprobleemide püsimist. Nii jääb 77% majutusettevõtetel, 64% toitlustusettevõtetel ja 88% turismiagentuuridel nõudlus tavapärasest madalamaks ka poole aasta pärast. Kahjuks prognoosib 19% turismiagentuure ja 14% restorane, et on kuue kuu pärast likvideeritud.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Viljar Lubi sõnul nõudlus tõenäoliselt nii kiiresti ei taastu kui oodatud. „See näitab ka seda, et turul peab toimuma kohandumine ja kriisieelne olukord veel nii pea ei taastu. Eesti kui väikese riigi nõudlus on peamiselt eksportturgudel ja riigi tegevus selleks, et eksporti toetada on väga oluline,“ ütles Lubi. „Riik peab ka julgustama ettevõtteid rasketel aegadel investeerima eelkõige just teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni, sest see viib meie majandust pikemas perspektiivis edasi,“ lisas Lubi.
Koroonaviiruse levik on oluliselt pidurdanud ka väliskaubanduse arengut. Ekspertide paneeli ootused väliskaubanduse arengu suhtes eelseisval poolaastal on aga mõõdukalt optimistlikud.
Kui sellel aastal räägime deflatsioonist, mille olulisim põhjus on kütuse hindade oluline odavnemine, siis järgmisel aastal pöördub inflatsioon kergele tõusule.
EKI toidukorv kallines III kvartalis 1,2%. Aastavõrdluses suurenesid toidukulud 2,6%, millest suurema panuse andsid lihatoodete ja puu- ning köögivilja hindade tõus.
Perede rahanduslik olukord on püsinud läbi koroonakriisi stabiilne. „Töötukassast makstud palgatoetus, laenude maksepuhkused ja muud võimalused on võimaldanud suurel osal peredest oma sissetulekutega hakkama saada ja ka säästa. Ots-otsaga tuli septembris kokku 47% peredest ja 52% suutis ka säästa,“ lisas Josing.
