«Suures pildis midagi liiga rõõmustavat ei ole, näiteks piiri taga on riske päris palju. Samas Eesti kinnisvaraturg õitseb, tehinguid on palju,» iseloomustas Eesti Kinnisvarafirmade Liidu konverentsil Adaur Grupi juhatuse liige Tõnu Toompark tänast seisu kinnisvaraturul. Küll aga on praeguseks saavutatud hinnalagi, väga palju hinnad ei kasva.
«Hinnad seisavad paigal seetõttu, et konkurents kasvab. Vähe on neid julgeid, kes kohe projekti alguses hakkavad hindu üles kruvima. Praegu see ka neil õnnestub,» märkis LAAM Kinnisvara juhatuse liige Mart Saa. Siin on probleem tema sõnul aga see, et ostjad on liiga paljude asjadega nõus. «Mõnes projektis on hind põhjendatud, mõnes mitte,» lausus Saa.
Kuigi hea turuolukorra taga on muuhulgas ka eestlaste elatustaseme tõus ja palgakasv, saavad täna valdavalt kodu soetada need inimesed, kellele pank on nõus kodulaenu andma. «Tänane lävend on kodulaenu kõlblikkus ehk ostjad on need, kellele pank annab kodulaenu. Kolmveerand kuni neli viiendikku ostavad need, kellele pank annab laenu,» rääkis arendustele keskendunud Bonava Eesti juhatuse liige Timo Riismaa.
Tema sõnul on huvitavam pigem see, mis lähiaastatel toimuma hakkab, kus suured investorid hakkavad arendama suuri üürimaju. «Uusarendus muutub kättesaadavaks ka sellele osale, kes ei ole n-ö laenukõlblik ja kes saavad kodu üürida suure üürioperaatori käest,» selgitas Riismaa. Kui muidu üüriturg arendajale huvi ei paku, siis sellisel kujul võiks selle peale mõelda küll.
«Ma arvasin, et Eesti jõuab juba ammu sinna, et meil on majade kaupa üürimaju, aga veel meid neid ei ole,» nentis siinkohal Mart Saa. Ta lisas, et üks Tallinna piirkond, millel oleks selles osas suur potentsiaal, on Veerenni kant. «Kui küsitakse, mis on uus Kalamaja, siis võib-olla see kant läheb põnevaks,» lausus LAAM Kinnisvara juhatuse liige.
Selle kohta, et üürimajad Eestis veel investoritele huvi ei paku, annab tunnistust ka see, et näiteks Swedbanki poole pole sel eesmärgil kaasfinantseerimise saamiseks ükski arendaja pöördunud. Küll aga kinnitas panga kinnisvarasektori juht Ero Viik, et pank on selliste projektide finantseerimise peale mõelnud küll.
Sellisel juhul peaks arendaja panustama 40-protsendilise omafinantseeringuga, pangalt saaks ülejäänud 60 protsenti. Laenulepingu kehtivuseks oleks viis aastat, tagasimakse perioodiks 15 kuni 20 aastat, intressitase jääks kolme-nelja protsendi tasemele. «Mingi ports huvilisi (üürile võtjaid – toim) peaks ka olemas olema,» sõnas Viik.
Üldiselt on aga eksperdid seisukohal, et kasv kinnisvarasektoris järgmistel aastatel jätkub. «Laias laastus purjetame samamoodi edasi nagu praegu. Pauk võib käia väljaspool Eestit, mis ei sõltu üldse meist. Kui sealt tuleb oht, siis selle vastu me kaitstud ei ole,» märkis Mart Saa LAAM Kinnisvarast.
Temagi on seisukohal, et lähiaastatel läheb hästi rahvatootel, mida suudaks ka klassikaline tööinimene oma palgaga lubada, kuna neid ostjaid, kes jaksaks 300 000-euroseid ja kallimaid eluasemeid soetada, hakkab tunduvalt vähemaks jääma.
