Kontorid ja kaubanduskeskused sattusid pandeemia ajal keerulisse olukorda, aga on jõuliselt taastunud. Küll on muutunud inimeste vajadused ning eduks on vaja olla paindlik, leidsid rahvusvahelised kinnisvaraeksperdid Tallinnas toimunud Nordic Real Estate Forumil.
70% käivad kontoris
Kontoris kohalkäimine on pandeemiajärgselt taastunud, ent töötajate vajadused on muutunud, leidsid valdkonna asjatundjad. Kui pandeemia ajal võis kontorit rentides arvestada, et paindliku hübriidtöö tingimustes käisid kohal 30 protsenti töötajaist, on nüüdseks olukord muutunud ning füüsiliselt kohalkäijate osakaal on tõusnud 70 protsendini. Worklandi klientide seas läbiviidud uuring näitas, et Baltikumis on kõige agaramad kontoriskäijad leedulased, kellest koguni ligi 30 protsenti eelistab selgelt büroos töötamist kodukontorile, tutvustas uuringu tulemusi ettevõtte asutaja ja tegevjuht Indrek Hääl.
Inimeste vajadused on aga muutunud ning praegu ehitatavad hooned, mis on projekteeritud aastaid tagasi, ei vasta muutunud vajadustele. Outi Vaarala, Workery+ (YIT Soome) tooteomanik, viitas ka sellele, et enam tuleb rääkida inimeste vaimsest ja füüsilisest heaolust kontoris kui ka sellest, kuidas büroode projekteerimisel arvesse võtta digitaalset ja tehnoloogilist aspekti. Arendusettevõtte Kapitel projektijuht Allan Remmelkoor tõi välja viis tegurit, mis toob inimese kodunt meelsamini kontorisse: tervislikkus (valgus, puhtus), ajasääst (nii asukoht kui lähedalasuvad teenused), sotsiaalne võrgustik, keskkonnasõbralikkus ja kontori energiatõhusus ning paindlikkus ja hea koostöö rentnikega.
Kaubanduskeskuste roll on muutumas
Kaubanduskeskuste roll ja olemus on muutumas ning pandeemia tarbijaid suures mahus e-poodidesse üle ei viinud, sõnasid kaubanduskinnisvara eksperdid. Innesco asutaja Dan Innes näeb praeguses ajas uut tööstusrevolutsiooni. Kas töötama peaks kodus või kontoris, ostlema füüsilises või e-poes – need küsimused näitavad, et oleme laiemate muutuste keskel. Keskused näevad endal suuremat rolli kogukonnas arengus ning on muutumas üha dünaamilisemaks. „Kaubanduskeskustes on tänapäeval lastehoiud, kuigi seegi tundus kunagi imelikuna. Miks ei võiks seal olla ka haiglad või politseijaoskonnad?“ julgustas Colliersi jaemüügiagentuuri juht Jevgenija Kiseļova suurelt unistama.
Erinevalt näiteks USAst, kus keskuste ankruks ehk peamiseks külalistemagnetiks on tihtipeale vabaaja- ja meelelahutusteenused, siis Baltikumis on selleks kahtlemata toidupoed. Selles osas on ka raske näha muutusi tulevikus, leidsid vestlusringis osalejad. Pandeemia võitjatena toodi välja poed, kes suutsid käivitada paralleelselt füüsilise poega ka e-poe, samuti spordipoed, apteegid ning jätkusuutlikule tarbimisele keskendunud kauplused. Toidupoed ei kaotanud oma olulisust ka pandeemias. Näiteks tõi Cityconi kommertsdirektor Helen Metsvaht välja, et toidupoodidega kaubanduskeskuste külastatavus pandeemias küll langes 20%, ent müük ei vähenenud.
Nordic Real Estate Forum
18 aasta jooksul on Eesti kinnisvaraliidud korraldanud kinnisvarakonverentsi, kus on osalenud üle 5000 inimese rohkem kui 20 riigist ning 500 esinejat enam kui 10 riigist. Nordic Real Estate Forumi raames kogunevad iga-aastaselt Tallinnasse valdkonna juhtivad äri- ja arvamusliidrid, et üheskoos arutada kinnisvarasektori tulevikku.
Nordic Real Estate Forum 2022 toimus koostöös East Capital Real Estate, Baltic Horizon, Technopolis Ülemiste, Newsec, Jung, ja Colonna Grupiga. Foorumi korraldasid Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing, Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda ja Corpore Konverentsid.
