Tuleval aastal jõustuv korteriomandi- ja korteriomandiseadus on toonud kaasa mitmed küsimusi korteriühistu juhatuse kohta. “Küsimusi uue seaduse kohta küsitakse meilt väga palju,” rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige, õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.
1. Kuidas toimida, kui keegi ühistu liikmetest ei soovi olla juhatuses?
Vastavalt praegu korteriühistute tööd reguleerivale mittetulundusühingute seadusele peab mittetulundusühingul olema juhatus, mis seda juhib ja esindab. Juhatusel võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget. Seadus ei piira ühistu võimalusi valida juhatusse isik väljastpoolt korteriomanike ringi. Samas kui ühistu põhikirjas on punkt, mille kohaselt valitakse juhatus korteriomanike seast, saab mitteomanikku valida juhatus liikmeks alles seejärel, kui ühistu põhikirja on muudetud.
2. Millisel juhul tohib ühistu tegutseda ilma juhatuseta?
Korteriühistu juhatus on ühistu alaline juhtorgan. Praegu KÜ-de tööd reguleeriv seadus ei võimalda ühistu tegutsemist ilma juhatuseta. Uues, 1. jaanuaril 2018 kehtima hakkavas korteriomandi- ja korteriühistuseaduses on kirjas, et korteriühistul ei pea olema juhatust, kui korteriomandite arv ei ole suurem kui kümme või kui kõik korteriomandid kuuluvad ühele isikule. Juhatuse puudumisel juhivad ja esindavad korteriomanikud korteriühistut ühiselt. Sellisel juhul loetakse kõik korteriomanikud ühise esindusõigusega juhatuse liikmeteks. See tähendab, et korteriühistu nimel tehingu tegemiseks on vaja kõigi korteriomanike nõusolekut. Selliselt juhitud korteriühistu võib pidada kassapõhist raamatupidamist ega pea koostama ega esitama majandusaasta aruannet.
3. Kui pikaks perioodiks võib juhatust valida?
Kehtiva seaduse järgi valitakse juhatuse liige tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. Sooviksin siinkohal rõhutada, et ühistu põhikirjas võib juhatuse liikmete ametiaja maksimaalseks kestvuseks määrata kuni viis aastat, nii on kirjas see mittetulunudühingute seaduses ning see jätkub ka pärast uue korteriomandi- korteriühistuseaduse jõustumist.
Juhatuse liikme ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja kavandatavat möödumist ja pikemaks ajaks kui seaduses või põhikirjas ettenähtud ametiaja ülemmäär. Registrisse kantud juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsus tuleb esitada viivitamata registripidajale.
Juhul, kui põhikirjas ei ole juhatuse ametiaja kohta midagi märgitud, on üldkoosolekul õigus valida juhatuse liige kuni kolmeks aastaks. Kui juhatuse ametiaja kestvus on põhikirjas määratud, tuleb juhatuse liikme(te) valimisel sellega ka arvestada. Näiteks kui põhikiri sätestab, et juhatuse liikmed valitakse ametisse kaheks aastaks, ei saa üldkoosolekul otsustada, et juhatus liikme ametiaeg on kolm aastat.
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.
