Eesti Euroopa eesistumise raames Rakverre IX Balti elamumajanduse konverentsile kogunenud elamumajanduse organisatsioonid Eestist, Lätist, Leedust ja Ukrainast võtsid vastu Rakvere deklaratsiooni. Deklaratsioonis rõhutatakse olemasoleva elamufondi säilitamise ja kaasajastamise vajalikkust ning vastava riikliku toetuse olulisust.
“Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saavutada 2030. aastaks märkimisväärne energiasääst, suurendades samal ajal taastuvenergia osakaalu, mis omakorda vähendab oluliselt ELi energiaimporti ja suurendab energiasõltumatust. Üks prioriteetne viis energiatõhususe parandamiseks on hoonete terviklik renoveerimine senisest suuremas osakaalus ning samaaegne energiatõhusate hoonete ehitus,” seisab deklaratsioonis. Tulenevalt ülatoodust, teevad konverentsil osalejad ühisdeklaratsioonis ettepanekud: tagada jätkusuutliku toetusskeemi olemasolu elamufondi energiatõhusaks renoveerimiseks, toetada energiatõhusa innovatiooni rakendamist elamuehituses ja renoveerimisel ning töötada välja lahendusi taastuvenergia tootmiseks tarbijate poolt.
“Eesti kui eesistujariigi ülesanne on leida tasakaal liikmesriikide erinevate seisukohtade, traditsioonide ja huvide vahel, et saavutada Euroopa kodanike jaoks parim võimalik tulemus. Eestil on ette näidata kogemused energiatõhususe saavutamisel hoonete tervikrenoveerimise kaudu, oleme teistele Euroopa riikidele siin suureks eeskujuks,” märkis Euroopa elamuorganisatsioonide ühenduse Housing Europe juhatuse liige, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla. “On väga oluline, et senine riiklik toetus hoonete renoveerimisele jätkuks vähemalt samas või veel suuremas mahus.”
Jaadla sõnul on Eestis riikliku korterelamute rekonstrueerimistoetusega aastatel 2010-2014 korda tehtud 661 kortermaja. Aastatel 2015 – 2020, mil rekonstrueerimistoetuseks
Euroopa Ühtekuuluvusfondist on ette nähtud 102 miljonit eurot, peaks lisanduma veel 550 renoveeritud maja. “On väga tähelepanuväärne, et Euroopa elamumajanduse tipud kohtuvad just Rakveres – linnas, kus väga tõenäoliselt võivad kõik vanemad kortermajad saada peagi täielikult renoveeritud ning suurt rõhku pannakse taastuvenergia kasutuselevõtule.”
“Eesti korteriühistud on aastatega välja töötanud hulga taskukohaseid, kvaliteetseid ja jätkusuutlikke toimivaid lahendusi. Oluline on tagada elamupiirkondade tasakaalustatud säästlik areng ja olemasolevate hoonete renoveerimine ja siin peab olema riik oluline partner,” on öelnud Euroopa elamuorganisatsioonide ühenduse Housing Europe president Cédric Van Styvendael.
Konverentsile järgneval päeval toimub Rakveres õppepäev, mille käigus tutvutakse piirkonna parimate näidetega hoonete energiatõhususe suurendamisel. Konverentsi korraldab Eesti Korteriühistute Liit koostöös Euroopa elamuorganisatsioonide ühendusega Housing Europe. Konverentsi toimumist toetab Riigikantselei koostöös Sihtasutusega Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliga.
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.
