Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi töölauale koguneb selgi talvel järjest enam kaebusi, kus korteriühistud on hädas korteriomanikega, kel pole kavatsustki elupinda kütta. „Põhjuseid on erinevaid – alates omanikest, kes välismaale kadunud kuni päranduseks saadud või investeeringuks ostetud pinnaga, millega ei teata päris täpselt, mida peale hakata,“ loetles Mardi põhjusi. Tema sõnul tuleks alustada kindlasti korteriomanikuga rääkimisest, kuid ka see võib pahatihti liiva joosta. „Näiteks ei esita omanikud, kes ise elavad igapäevaselt mujal, ühistule toimivaid kontakte,“ nentis ta. „Ent olgu põhjus milline tahes, mõistlikku temperatuuri tuleb korteris igal juhul hoida, samuti tasuda õigeaegselt kõik majanduskulud ning osaleda korteriühistu töös.“
Teised majaelanikud on hädas, sest kütmata korterid mõjutavad pikapeale kogu kortermaja. „Suurenevad teiste korterite küttekulud, pikapeale muutuvad korterid niiskeks, majas tekib hallitus, külmuda võib talvel maja vee- ja kanalisatsioonitorustik,“ loetles Mardi hädasid, mis kütmata korteriga kaasnevad. „Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt peab aga iga omanik hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud,“ rõhutas EKÜLi õigusosakonna juhataja. „Senisele praktikale toetudes võib öelda, et korteris peaks olema tagatud mõistlik temperatuur, vähemalt +18 kraadi. Samas eluruumidega igapäevaselt tegelevate spetsialistide hinnangul võiks see number olla pigem +20, +21 kraadi ligi,“ märkis Mardi.
Vaidlus eluruumide kütmise üle on jõudnud ka Riigikohtuni. „Riigikohus selgitas oma tänavuses määruses, et kaasomanikul on õigus nõuda teiselt elamu kaasomanikult viimase ainukasutuses olevate eluruumide kütmist ja eluruumide kütmata jätmine rikub korrashoiukohustust. Kuigi määruses on juttu kaasomandis olevast elamust, peaks kütmise kohustus kehtima ka kortermaja kõigile korteriomandi omanikele, “ leiab EKÜLi õigusosakonna juhataja.
„Oma määruses selgitas Riigikohtu tsiviilkolleegium, et kaasomaniku ainukasutuses olevate ruumide korrashoiu kohustus hõlmab ka neis vajaliku sisekliima hoidmise kohustust ja sisekliima tingimuste määramisel lähtutakse hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest.
Korteriomandi- ja korteriühistuseadus sätestab, et eriomandi eseme korrashoidmisel on korteriomanik muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta,“ tõi Mardi. „Tahan tänada Riigikohut, kes korteriomandi- ja korteriühistuseaduse jõustumisest on teinud arvukalt erinevaid korteriühistutega seotud lahendeid. See aitab mainitud keerulises õigusvaldkonnas õigusrahu saavutada ning välistada pikki tarbetuid kohtuvaidlusi,“ tunnustas Mardi.
TAUST: Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti. EKÜL kuulub Euroopa elamuorganisatsioonide ühenduse Housing Europe juhatusse ning on partneriks BuildEST projektis, mis toob kokku erinevate osapoolte teadmised ja kogemused elamufondi rekonstrueerimiseks.
