Kevadeti korraldavad korteriühistud aktiivselt üldkoosolekuid. „Koosoleku päevakorra koostamine peab olema aga põhjalikult ettevalmistatud, vältimaks hilisemaid ebameeldivusi,“ hoiatas Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.
„Korteriühistu üldkoosoleku päevakorra väljatöötamine on tegelikult suur töö,“ nentis ta. „Minu soovitus on, et küsimusi võiks päevakorda lisada pigem rohkem kui vähem – mida rohkem otsuseid sel üldkoosolekul vastu võetakse, seda kasulikum. Oluline on aga küsimused püstitada seaduslikult ning korrektselt, eriti puudutab see laenuotsuseid – sel puhul soovitan kindlasti ka pangaga konsulteerida,“ soovitas Mardi.
Ta toob näite hiljutisest Riigikohtuni jõudnud vaidlusest, kus kohtu poole pöördusid korteriomanikud väitega, et rikuti üldkoosoleku kokkukutsumisel selleks ettenähtud korda, kuna kõik korteriomanikud ei saanud üldkoosoleku teadet ning üldkoosolekul otsustati küsimuste üle, mida ei olnud üldkoosoleku teates päevakorras kajastatud. „Koosoleku päevakorda oli märgitud vaid KÜ juhatuse liikmete valimine, kuid mitte juhatuse liikmete tagasikutsumine,“ selgitas EKÜLi õigusosakonna juhataja.
„KÜ üldkoosoleku kokkukutsumise teates oli koosoleku päevakorda märgitud vaid üks punkt, s.o juhatuse liikmete valimine. Riigikohtu kolleegium leidis, et kõnealune päevakorrapunkt on sõnastatud niivõrd selgelt ja üheselt mõistetavalt, et see ei põhjusta mõistlikule korteriomanikule segadust ega mitmeti mõistetavusi üldkoosolekul otsustamisele tulevate küsimuste osas. Mõistlikule korteriomanikule pidi olema arusaadav, et sellise päevakorrapunkti juures tuleb otsustamisele üksnes juhatuse liikmete valimine. Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et kui üldkoosolekul hakatakse otsustama juhatuse liikme valimise üle, peab see olema korteriomanikule selgelt arusaadav,“ vahendas Mardi. „See tähendab, et sellisele asjaolule tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates viidata. Kolleegium leidis, et sama põhimõte kehtib ka juhatuse liikmete tagasikutsumise ja varasemate samasisuliste otsuste kinnitamise puhul,“ selgitas Mardi.
Levinud praktikas paigutatakse Mardi sõnul hulk küsimusi ka päevakorrapunkti „Muud küsimused“ alla. „Tegemist on küll täiesti pädeva päevakorrapunktiga, ent tuleb arvestada, et selles punktis ei saa otsuseid vastu võtta. Nii et kui tarvis on korteriühistu üldkoosoleku otsust, tuleks küsimus eraldi ka päevakorras välja tuua,“ pani Mardi korteriühistutele südamele.
TAUST: Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti. EKÜL kuulub Euroopa elamuorganisatsioonide ühenduse Housing Europe juhatusse. Samuti on liit partneriks BuildEST projektis, mis toob kokku erinevate osapoolte teadmised ja kogemused elamufondi rekonstrueerimiseks.
