Kohtupraktikast tuleneb korteriühistu tegevuses vajalike kulutuste mõiste, aga mida see tähendab?
“Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt on vajalike kulutustega tegemist juhul, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. Näiteks on lekkiva torustiku parandamise kulu käsitletav vajaliku kulutusena, samas terve püstaku torustiku vahetamine ei pruugi vajaliku kulutuse määratluse alla mahtuda,” selgitab Eesti Korteriühistute Liidu jurist Margus Saulep ajakirjas Elamu.
“Ringkonnakohus on kaasomandi säilitamiseks vajalikke kulutusi nimetanud hädakuludeks, mida tuleb teha väga kiiresti ja mille sedavõrd kiire tegemata jätmise, et kulutuste tegemist ei jõua teistega arutada, tegemata jätmise korral võib kaasomandi säilimine ohtu sattuda. Lõhkenud toru korral võiks selline kulu olla reeglina vee sulgemise kulu ja võib olla ka konkreetse lekkekoha lappimise kulu, mitte aga terve toru vahetamise kulu. Läbijooksva katuse puhul võiks säilimiseks vajalik kulutus olla läbijooksu koha kinnikatmise kulu ja võib-olla konkreetse läbijooksu koha parandamise kulu, mitte aga täies ulatuses terve katuse vahetamine. Kui hoone karniisist kukub tükke, võiks vajalik kulu olla varisemisohtlike karniisitükkide eemaldamise kulu, mitte aga täiesti uue karniisi rajamise kulu,” selgitab Saulep.
“Praktikas on tekkinud küsimusi sellest, kas vajalike kulutustega seotud toimingute otsustamiseks ja kulutuste kandmiseks peab kokku kutsuma üldkoosoleku või piisab juhatuse otsusest. Kaasomandi eseme säilitamiseks vajalike kulutuste tegemiseks ei ole vaja korteriühistu üldkoosoleku otsust või korteriomanike kokkulepet. See on põhjendatav muu hulgas sellega, et antud kulutuse tegemine on seotud aegkriitilise toiminguga. Näiteks torustiku parandamine ja kahjude likvideerimine vajab kohest sekkumist. Mõistlikuks ei saa pidada tegevust, kus avariijuhtumi kohese likvideerimise ja suuremate kahjude vältimise asemel, asub juhatus üldkoosolekut kokku kutsuma, et saada heakskiit avariijuhtumiga seotud kulutuste kandmiseks,” selgitab jurist.
“Riigikohtu lahend aastast 2015 ütleb, et korteriühistu kohustuseks on tagada kaasomandi eseme korrashoid ja selleks raha leidmine, korteriühistu või valitseja vastutuse aluseks saab olla mh tema tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandustööde korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine,” toonitab EKÜL õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.
“Uue, tänavu jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt on korteriomanikul õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta ning ta võib nõuda korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist. Kaasomandi eseme säilitamiseks vajalike toimingute tegemise võib otsustada ka korteriühistu juhatus, kui viivitamine tekitaks kaasomandi esemele olulist kahju,” rääkis Mardi.
“Vältimaks aga aastaid vältavaid ja raha nõudvaid juriidilisi vaidlusi, soovitan korteriühistu juhtkonnal omada igakülgset ülevaadet korteriomanike eluaseme heaoluga seotud murededest ja selleks vajalikest töödest ning kulutustest. Et igaüks omaenda tarkusest midagi parandama ei hakkkas, peabki ühistul toimuvast hea ülevaade olema ning korteriomanike muredesse tuleb tõsiselt suhtuda,” soovitab EKÜL õigusosakonna juhataja.
Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.
