Paljud korteriühistud on hädas võlglastega – seetõttu koostas Andmekaitse Inspektsioon koostöös Eesti Korteriühistute Liiduga juhise, kuidas avaldada korteriühistute liikmete andmeid ühistu siseselt ja ühistu väliselt. Juhis puudutab võlglaste, kes on võlgu korteriga seotud maksete eest korteriühistus või hooneühistus, andmete avaldamist.
Avalikku häbiposti, näiteks trepikoja seinale või netiavarustesse võlglaste andmeid riputada ei tohi. “Juhises on selgelt öeldud: võlglaste nimede avaldamine teadetetahvlil hoone trepikojas vms ühisruumis on andmekaitseseadusega vastuolus, sest ka võõrastel on sinna juurdepääs. Keelatud on avaldada ka ainult korterinumber, kuna selle järgi on omanike nimed tuvastatavad kas kinnistusraamatust või muust avalikust registrist, samuti postkastil või korteriustel avaldatud nimede järgi või on väikses majas või asulas korterielanike nimed üldteada,” vahendab Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.
“Internetis isikuandmete avaldamine ilma nõusolekuta või seadusliku aluseta ei ole lubatud. Erandiks on ühistu intranet (sisevõrk), mis on avatud vaid ühistu liikmetele. Ühistuliikmest võlglase andmete nõusolekuta võõrastele (sh ka ta sõbrad, sugulased, töökaaslased, tööandja jne) avaldamine ei ole lubatud,” vahendab ta.
“Samas peavad KÜ liikmetele kättesaadavad üldkoosoleku, juhatuse, majanõukogu jms koosoleku protokollid, otsused ja koosolekukutsed, kus on tihtipeale avaldatud ka andmed võlglaste kohta. ka pole keelatud ühistu siseteateid, sh võlglaste nimesid ja summasid, avaldada korteriühistu poolt edastatavatel arvetel,” selgitab Mardi. “Üldkoosoleku, juhatuse, majanõukogu jms koosoleku dokumendid (sh raamatupidamisdokumendid) peavad olema korteriühistu liikmetele kättesaadavad. Igal ühistu liikmel on õigus pöörduda juhatuse poole, et saada tutvuda võlglaste kohta käivate raamatupidamisdokumentidega.”
Õigusosakonna juhataja sõnul proovitakse mõnikord ühistu põhikirja või üldkoosoleku otsusega kehtestada võlglaste avaldamise korda, mis on seadusest erinev. “Näiteks nähakse ette nimede avaldamine võõrastele isikutele. Kui isikuandmete avaldamine ei toimu seaduse alusel, peab selleks olema asjaomase isiku nõusolek, ” öeldakse juhendis.
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.
