2011. a. I kvartalis valmis Eestis ehk sai kasutusloa 990 uut eluruumi. Tegemist on suurima näitajaga alates 2009. a. algusest. Eelnevate kvartalite jooksul on kasutusloa saanud keskmiselt alla 600 eluruumi.
Rekordiline uute eluruumide arv näitab, et elamispindade turg on kriisist välja rabelenud ning kinnisvaraarendajatel on julgust uute projektidega alustada. Täna hakkavad eelmisel aastal alustatud projektid juba valmima.
Uute projektidega alustamine ja nende lõpuleviimine ei ole olnud liiga keeruline ülesanne, sest seda on seni veel toetanud tugev nõudlus. Nõudlust on turgutanud madalal püsinud, kuid lähitulevikus tõenäoliselt tõusma asuv intressimäär.
Märkimisväärse uute korterite müügitempo põhjuseks on olnud ka asjaolu, et ega uut korterit osta soovivatel klientidel ei ole väga suurt valikuvõimalust olnud. 2009.-2010. aastal olid uute korterite turul peamiselt buumiaegsed korterid, mis mingil salapärasel põhjusel olid müümata jäänud.
Umbusk buumiaegse ehituskvaliteedi vastu ning ehk ka mitte kõige kvaliteetsemad asukohad-planeeringud-materjalid ja muud nüansid ei ole uue kodu otsijatel lubanud neid kortereid päris uutena käsitleda. Nii on need buumiajal ehitatud korterid vahest isegi päris madalale lastud hindadele pikaks ajaks müümata jäänud.
Nii on uued turule tulnud korterid müüdud sageli kiiremini, kui kinnisvaraarendaja on seda ka enda kõige salajasemates unistustes lootnud. Ühe arendusprojekti paarikümne korteri müük mõne kuu jooksul ei ole olnud midagi erakordset.
Lisaks on taas üsnagi aktiivseks muutunud korterite müük paberi pealt ehk ehitusstaadiumis, kus vundamendiaukugi rajatud ei ole. See oli kõigest 3-4 aastat tagasi, kui paberilt müügile ennustati igaveseks kadu. Nüüd on see hea ja kvaliteetse kauba nappuse tingimustes siiski tagasi – kõik uus on hästi unustatud vana.
Lähitulevikuks võib üsna hõlpsalt prognoosida uute elamispindade valmimise kasvu, sest kuuleme ju igaäpevaselt ühest või tesiest alustatud korterelamu projektist. Selline uute korterite turuletulek võib lihtsalt tekitada ülepakkumise, mis kriisist toibunud kinnisvaraarendajad raskustesse tagasi paiskab.
Momendil siiski ülepakkumise ohtu veel näha ei ole, sest viimase kahe aasta jooksul turul tekkinud tühimik on täitmata ning eks arendajadki hoia konkurentsisituatsioonil paremini silma peal.
Huvipakkuv on hinnatrend. Täna oleme teatavas mõttes väga analoogses olukorras, kus 2006. aastal, mil kinnisvarabuum oli laineharja suunas liikumas. Ehitusmaterjalid ja muud kaubad kallinevad kiiresti. See sunnib arendajaid juba ainuüksi ehitushinna kiire tõusu tõttu müügihindu tõstma.
Kiire – või võiks isegi öelda, et liiga kiire müügitempo on andnud arendajatele mõtlemisainet, et müügihind võiks ka seetõttu kõrgemal olla. Need on mõned põhjused, miks tõenäoliselt ei pääse kinnisvarasektor hinnatõusust, mida me kõikides teisteski valdkondades täna näeme.
