Kinnisvara hinnad ning arendajate entusiasm on lühikese ajaga teinud tõuse ja langusi, ehitusturg on jätkuvalt madalseisus. Veidi üllatavalt on olukord elamuarendusturul paranenud – korterite müügitehingute arv on võrreldes mullusega märkimisväärselt tõusnud, müügisolevate objektide hulk on vähenenud pea poole võrra ja mitmed buumi ajal alustatud projektid tänavuse aasta jooksul müüdud.
Viimastel aastatel kiiresti kasvanud ehitusturg aeglustus 2007. hooajal pöördudes möödunud aasta alguses globaalse majanduskliima halvenedes langusesse. Kuna praegu on ehitusturul ainuke tellija riik, mis ka ise on sunnitud pingelise eelarve tõttu mitmed suuremad investeeringud külmutama, siis tõenäoliselt ehitusturu langus veel jätkub.
Seevastu elamuarendusturg on sedavõrd elavnenud, et hinnalangus on pidurdumas ja tehinguaktiivsus eelmise aastaga võrreldes tõusnud. Kokku on Tallinna korteriturul laos ligi 1500 uut elamispinda, millest aktiivses müügis on 1000-1200 korterit. Valmis ehitatud müümata korterite hulk on jõudsalt vähenenud – viimastel kuudel on olnud esmaringi korterite müügiarv Tallinnas 40-80 ühikut kuus. Kogu müügis olevate korterite hulk Tallinnas on langenud buumiaegselt 9000 korterilt viiele tuhandele.
Nõudlus on peamiselt soodsa hinna, hea asukoha ja usaldusväärse arendaja poolt ehitatud kinnisvara järgi. Selliseid pakkumisi on tegelikult koguhulgas võrdlemisi vähe ja need leiavad sobiva hinna puhul kiiresti ostja. Näiteks kesklinna piirkonda Real Kinnisvara poolt ehitatud Villa Eha korterid müüdi tänavu mõne kuuga.
Samuti on hästi läinud Arco Vara Kodukolde rajooni korterite müük. NCC Ehituse arendatud Tammeõue 12 majast on kümme maja valminud ning välja müüdud, samuti müüdi Vana-Kuuli arenduse korterid tänavu viimaseni läbi. NCC Rabaküla arendusest on kolme kuuga müüdud 30 korterit ning sarnane müügitempo näib jätkuvat.
NCC Ehitus on valmis positiivsete sündmuste arenedes elamuturul alustama Vana Kuuli elamurajoonis viimase 56 korteriga maja ehitamiseks. Merko Ehitus on juba avalikult teavitanud Tallinna kesklinna ja Kristiinesse kahe uue kortermaja rajamise alustamisest.
Veidi on buumiajaga võrreldes muutunud ka keskmise ostja profiil. Praegu on ostjaks lisaks noortele senisest vanemaid peresid, kes vahetavad oma eluaseme kvaliteetsema vastu. Kui paar aastat tagasi kasutati eluaseme soetamiseks enamasti laenuraha, siis tänavune statistika näitab, et pooled ostjatest kasutavad täies ulatuses omafinantseeringut. Kinnisvara soetatakse pigem koduks, mitte spekuleerimise eesmärgil.
Kinnisvara hindade olulisest kasvust on veel vara rääkida. Sekundaarsetes asukohtades ja halva infrastruktuuriga projektide edasine hinnalangus on vältimatu. Kuid ka siis ei jätku ilmselt kõigele ostjaid, sest kliendid on kainenenud ja teevad ratsionaalseid otsuseid, mille puhul on esmane määraja sobiv
asukoht.
Nii ehitajad kui kinnisvaraspetsialistid on ühisel arvamusel, et ehitushindade langus on samuti pidurdumas. Kuna töötasude langus pole kõigele vaatamata siiski peatunud, siis on võimalik edasine ehitushinna langus.
Kuigi praegu on ehitada buumiajaga võrreldes odav, siis suuremas mahus kerkib uusi elamuarendusprojekte müügiks siiski alles siis kui turg on selges tõusutrendis ning tarbijate usaldus on taastunud. Teatud kinnisvara hinnad langevad praegu veelgi, kuid need on peamiselt nn. põllupealsed projektid. Hinnalangust soosib ka tänane majandusseis, mis sunnib eluasemeid ja kinnisvara võlgnevuste pärast müüma. Usaldusväärsete arendajate poolt heades asukohtades ehitatud ning ehitatavate korterite hindades võib nö heade korterite laoseisu vähenemise mõjul eeldada tänasega võrreldes mõningast hinnatrendi muutust tõusu suunas.
Artikli autor Aare Udras on NCC Ehitus ASi arendusdirektor.
