Konjunktuuriinstituudi uuringu andmetel on tarbijate kindlustunde indikaator jaanuaris –2. See on 1 punkti võrra kõrgem kui eelmisel kuul ja oluliselt parem pikaajalisest keskmisest (–9).
Kuuga paranesid inimeste ootused oma pere majandusolukorra väljavaadete osas ja säästuprognoos. Hinnangud riigi majandusolukorrale ja tööturule viimase kuuga ei muutunud. Elanike kindlustunde tõusu soosib sissetulekute kasv ja puuduv hinnatõus. Võrreldes eelmise aasta jaanuariga on elanike säästuvõime muutunud paremaks kuid hinnangud tööturule tunduvalt ettevaatlikumaks.
Tarbijate kindlustunde indikaator (indikaatori komponentide lõikes)
| Kindlustunde indikaator | Pere majanduslik olukord 12 kuu pärast (saldo) | Eesti majanduslik olukord 12 kuu pärast (saldo) | Tööpuudus järgneval 12 kuul (saldo) | Säästmine järgneval 12 kuul (saldo) | |
| Pikaajaline keskmine | -9 | -1 | 4 | 14 | -27 |
| Jaanuar 2014 | -3 | 5 | 10 | 3 | -22 |
| Detsember 2014 | -3 | 8 | 6 | 10 | -14 |
| Jaanuar 2015 | -2 | 7 | 6 | 10 | -13 |
Jaanuaris prognoosib 27% vastanutest, et pere majandusolukord on 12 kuu pärast parem, 50% vastanute hinnangul on olukord sama ja 11% pelgab halvenemist.
Ootused riigi majandusarengu väljavaadete osas pole viimase kuuga muutunud. 33% vastanute hinnangul on Eesti majandusolukord 12 kuu pärast parem, 31% ootab olukorra püsimist ja 20% kardab halvenemist.
Elanike inflatsiooniootused on pöördunud miinuspoolele, mida esines viimati 2009. aastal ja 2010 a. jaanuaris.
Peatunud hinnatõusu ja suurenenud sissetulekute tingimustes on elanike rahaline olukord ja säästuvõime paranenud. Jaanuaris hindas 43% peredest, et suudab säästa (aasta tagasi 37%), 49% tuleb omadega ots-otsaga kokku ja 8% on rahalistes raskustes. 45% küsitletute hinnangul suudavad nad säästa ka järgneva 12 kuu jooksul (aasta tagasi arvas nii 40% vastanutest) .
2015. aasta jaanuaris on tarbijate kindlustunde kiirindikaator Euroopa Liidus –5.8 ja euroalal –8.5 ja kuuga eurooplaste kindlustunne tõusis (vastavalt 1.4 ja 2.4 punkti).
