Küsimus: Sooviks teada, kas KÜ liikmel on õigus saada koopiaid KÜ sõlmitud lepingutest ja saada koopiaid kindla projektiga seotud arvetest, kui inimene ei kuulu ei juhatusse ega revisjoni?
Vastus: Korteriühistu seaduses ei ole otseselt määratletud teabe saamise õigus ega ka koopiate tegemise õigus. Dokumentidega tutvumise õigus on ette nähtud mittetulundusühingute seaduses. Kuna korteriühistu on mittetulundusühing, siis mittetulundusühingute seaduse § 28 lg 5 kohaselt peab juhatus andma mittetulundusühingu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
Kindlasti tuleb Teil jälgida enda korteriühistu põhikirja. Põhikirjas võib olla sätestatud täpsemini info teabe andmise ja selle andmisest keeldumise kohta, sh ka koopiate tegemise kohta. Teabe saamiseks peate esitama taotluse korteriühistu juhatusele, misjärel otsustab juhatus, kas anda taotletud teave. Juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui see kahjustaks teise korteriomaniku või kolmanda isiku huvisid.
Kuigi korteriühistutega seotud vaidlustes kohaldatakse eelkõige korteriühistu seaduse, mittetulundusühingute seaduse ja asjaõigusseaduse sätteid, ei välista eelnimetatud sätted võlaõigusseaduse (edaspidi ka VÕS) §-de 1015 ja 1016 kohaldamist. VÕS § 1015 sätestab, et teise isiku valduses oleva dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi omav isik võib valdajalt nõuda dokumendiga tutvumise lubamist, kui dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides või kui dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine.
Korteriühistuseaduse § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu eesmärgiks mh korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine, korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu liikmel on õigustatud huvi dokumentidega, mis kajastavad seda, kuidas ühine majandamine ja seeläbi ühiste huvide esindamine toimub, tutvumiseks. VÕS § 1015 ei anna aga õigustatud huvi omavale isikule õigust teha dokumentidest koopiaid, kuid VÕS § 1016 kohaselt tuleb dokumendiga tutvumist võimaldada selle asukohas. Riigikohus on lahendis3-2-1-132-07 selgitanud, et VÕS § 1015 ei anna õigustatud isikule õigust nõuda dokumente enda valdusesse. Kui õigustatud isik soovib, et dokumendid vaataks läbi ekspert, võib see olla mõjuvaks põhjuseks nõudmaks dokumendiga tutvumise võimaldamist muus kohas VÕS § 1016 2. lause alusel.
Tuleb ka meeles pidada, et kuigi kohtud on möönnud, et kõikidele ühistu liikmetele raamatupidamise algdokumentidega tutvumise mittevõimaldamine ning dokumentidega tutvumise asemel kokkuvõtva info edastamine juhatuse poolt võib olla põhjendatud mitmesaja korteriga ühistus, esineb mõnikord ka juhtumeid, kus ühistu liikmete suhted on väga halvad ning ühistu ei ole põhimõtteliselt nõus ühistu liikmele vastu tulema ja talle dokumente esitama. Kui dokumentidega tutvumist keelatakse juhul, kui liige avaldab kahtlusi dokumentide olemasolu või sisu suhtes, on paratamatu, et ühistu liige saab oma kahtlusele kinnituse ning liikmetevahelisel vastuolud süvenevad. Seega kohus on leidnud, et kuna kaasomanikud kasutavad ja valdavad kaasomandit küll enamuse otsuse alusel, ei anna nimetatud asjaolu enamusele õigust isiklike erimeelsuste tõttu vähemuse õigusi meelevaldset piirata (Harju Maakohtu 29. mai 2009 otsus nr 2-08-49542).
Autor: Kätri Sarapuu, jurist
