Elu korteriühistus: Kirjalik korteriomandi üldkoosolek

Meie majas on kokku kuus korterit, korteriomanikega asusime kirjavahetusse, et arutada, kuidas ja kas peaksime koridoris remonti tegema. Saanud ühese kinnituse kõikidelt korteriomanikelt, et remont tuleks teha, asusime arutama remondi detaile ja summa ulatust.

Kõik korteriomanikud osalesid kirjavahetuses. Üks korteriomanikest, kellega praegu probleeme on, märkis samuti, et talle plaan sobib. Kirjutas juurde ka enda ettepanekuid. Remondisumma suuruseks otsustati ühiselt, et iga korteriomanik tasub remondi eest 200 eurot. Eelnevalt nimetatud korteriomanik vastas, et on remondiga samuti nõus ning tasub remondikulusid 200 euro piires. Kirjavahetuse teel leppisid kõik korteriomanikud kokku ka täpses remondiplaanis.

Mina, kui ühe korteri omanik, tasusin kogu remondisumma kõikide korterite eest ära. Tänaseks on mulle kokkulepitud summa (200 eurot) tasunud kõik korteriomanikud, va eelnevalt mainitud korteriomanik, kes väidab, et tema ei ole nõus remondi eest tasuma ja et koridori remondi küsimust oleks tulnud arutada korteriomanike üldkoosolekul.

Küsimus: Kuidas käituda, et ka see üks korteriomanik tasuks oma osa?

Vastus: Saan Teie kirjast aru, et üks korteriomanik ei ole nõus, vaatamata enda eelnevale nõusolekule, koridori remondiraha tasuma ja et koridori remont on kokku lepitud korteriomanike vahel, mitte korteriomanike üldkoosolekul. Teie kirjast saab järeldada, et remondist on kõik korteriomanikud üheselt aru saanud, sellele viitab ka fakt, et teised korteriomanikud on enda osad juba tasunud.

Vastavalt korteriomandi seaduse (edaspidi KOS) § 1 lg-le 1 on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. KOS § 15 lg 1 sätestab, et kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. KOS § 16 räägib erilistest kulutustest ja hoone taastamisest. Nimelt ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemiseks on vaja korteriomanike kokkulepet (lg 1). Eeltoodust tulenevalt on koridori kui kaasomandi remondiks vaja korteriomanike kokkulepet. Lähtudes Teie kirjast nähtub, et korteriomanike vahel on olemas kirjalik kokkulepe, mille kohaselt nõustusid kõik korteriomanikud remondi tegemise ja selle eest tasumisega.

Korteriomanike üldkoosolekul otsuste vastuvõtmise regulatsioon on sätestatud KOS-i § 17 lg‑s 1, mille järgi võetakse KOS-i või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused vastu korteriomanike üldkoosolekul. Lõike 3 järgi võib teha otsuse ka ilma üldkoosolekut kokku kutsumata, kui otsuse kohta on kõigi korteriomanike kirjalik seisukoht. Seega antud juhul võib eeldada, et korteriomanike otsus on ühine (iga korteriomanik on esitanud enda kirjaliku seisukoha) ja seega vastu võetud.

KOS § 13 lg 1 alusel tasub korteriomanik kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi suurusega. Lõike 2 järgi on korteriomanik kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama lõikes 1 nimetatud suuruses. Seega seaduse järgi on võlgnik kohustatud tasuma enda osa remondist. Võlgniku käest võlgnevuse kättesaamiseks on Teil võimalik esitada hagi kohtusse.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele 2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid. Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“. Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.