Elan suures 40 aastat vanas ning lagunevas kortermajas. Katust on veidi parandatud, küttesõlm aastaid tagasi vahetatud (vajab peatselt uuesti väljavahetamist), osad püstakud on vahetatud. Küttearved ühe ruutmeetri kohta on Tallinna linna kõrgeimad.
Korteriühistul ei ole laenu, ei ole suuri võlglaseid. Kõrval asuv analoogne maja on täielikult renoveeritud ning olen arveid võrrelnud. Kui enne renoveerimist olid kommunaalarved samad, siis peale renoveerimist on selge, et renoveeritud majas makstakse kogu aasta peale vähem, kui meie renoveerimata majas. Lisaks ei lase midagi läbi, hoone ei ole enam möödakäijatele ohtlik, majas ei levi hallitus, tänu soojustagastusega ventilatsioonile on kliima tervislikum, kui meie ventileerimata hoones, kinnisvara hinna vahe on märkimisväärne.
Selle kõige taustal on aga tugev vastuseis renoveerimisele korteriühistu lihtliikmete ja juhatuse poolt. Argumentideks on põhimõtteline laenu-vastasus (kuigi ühistu on varem korduvalt laenu võtnud), paljude KÜ liikmete kõrge iga, hirm ehitustööde mahukuse ees. Minu korteri väärtus ning elukeskkond aga halveneb järjepidevalt.
Küsimus: Kas ainus lahendus ongi korteri müük või on KÜ liikmel võimalik nõuda, et KÜ ei kahjustaks oma tegematajätmistega era-ja ühisomandit?
Vastus: Korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.
Teil on võimalik esitada ettepanek võtta küsimus laenu võtmiseks ja elamu renoveerimiseks korteriühistu üldkoosoleku päevakorda. Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Kindlasti tuleb teil jälgida korteriühistu põhikirja, mõningatel juhtudel on põhikirjas sätestatud suurema poolthäälte arvu vajadus otsuste vastuvõtmiseks.
Juhul, kui on selge, et korteriühistu üldkoosolekul ei võeta vastu otsust renoveerimise ja laenu võtmise osas, tuleb teil hinnata, kas elamu renoveerimata jätmisega on tegemist juhatuse mittevajaliku hoolsuse väljanäitamisega ja korteriühistu kohustuste mittetäitmisega. Nimelt kaasomandis olev osa, mis jääb väljapoole reaalosa (teie korterit), on kõikide korteriomanike ühine vara ja korteriomanikud on oma ühise vara majandamiseks loonud korteriühistu, seega on ühistul kohustus hoida korras elamu kaasomandis olev osa (tehnosüsteemid, katus fassaadid jms). Kui korteriühistu enda kohustusi ei täida, võib nõuda seda korteriühistult kohtu kaudu.
Juhatuse liikme vastutus on sätestatud mittetulundusühingute seaduses, nimelt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.
Seejuures tuleb meeles pidada, et elamu hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse see kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse krundi ja hooldusala korrashoid. Elamu remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid.
Autor: Kätri Sarapuu, jurist
