Meie hoone korteriomanikud on sõlminud haldusteenuse saamiseks lepingu haldusfirmaga. Haldusfirma on enda nimel sõlminud muuhulgas veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste müügilepingu teenuse osutajaga.
Tuleb välja, et haldusfirma ei ole tasunud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest ja nüüd nõuab teenuse osutaja korteriomanike käest võlga välja, tuues põhjenduseks asjaolu, et vee-ettevõtja kliendiks saab ÜVVKS § 8 lg 1 järgi olla kinnistu omanik või valdaja, kelle kinnistu veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga vastava torustikuühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgivee võtmiseks või reovee juhtumiseks.
Küsimus: Kas meil on õigus keelduda tasumast, kuna me oleme nimetatud teenuse eest juba tasunud haldusfirmale?
Vastus: Saan aru, et korteriomanikud ei ole veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse osutamise lepingu pooleks. Kui haldusfirma sõlmis lepingu oma nimel, mitte esindajana kaasomanike nimel ega kaasomandi valitsejana, siis lepingupoolteks on veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse osutaja ning haldusettevõte. Asjaolu, kas haldusettevõte on sõlminud lepingu kui kaasomandi valitseja või kaasomanike esindaja, peab selgelt tulenema lepingust. Lepingus peab eeltoodu olema kindlasti vähemalt märgitud.
Teenuse osutaja selgitus, et vee-ettevõtja kliendiks saab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse § 8 lg 1 järgi olla kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, ei tähenda, et kolmanda isikuga sõlmitud lepinguga saaks käesoleval juhul korteriomanikele panna lepingulisi kohustusi ilma nende nõusolekuta. See ei oleks kooskõlas lepinguvabaduse põhimõttega. Riigikohus on küll leidnud, et ühisveevärgist vee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise lepingu poolteks saavad olla korteriomanikud ühiselt, sh volitatud esindaja kaudu või ka korteriühistu oma nimel, kuid eeltoodu ei tähenda siiski seda, et lepingupoolteks on kindlasti korteriomanikud. Nimetatud säte tähendab seda, et teenuse osutajal on kohustus sõlmida leping sättes nimetatud isikutega, mitte seda, et teenuse osutaja saaks viidatud sätte alusel lugeda muu isikuga sõlmitud lepingus lepingupooleks sättes nimetatud isikud (RKL 3-2-1-83-12).
Kuna võlg tuleneb haldusettevõtte ja teenuse osutajaga sõlmitud lepingust, siis ei saa korteriomanikke ilma nende tahteavalduseta, ainuüksi kaugkütteseaduse ning ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse sätete alusel lugeda lepingu pooleks.
Lähtudes eeltoodust vastutavad korteriomanikud tarbitud teenuse eest maksmisel haldusettevõtte ees, mitte teenuse osutaja ees ning teenuse osutaja ei saa võlga nõuda korteriomanike käest, vaid peab seda nõudma lepingupoolelt.
Autor: Kätri Sarapuu, jurist
