Möödunud aasta viimasel kvartalil oli Tallinna leibkonna netopalk 54% kõrgem palgatasemest, mida on tarvis, et eluase muutuks taskukohaseks*. Eluaseme taskukohasust on vähendanud korterihindade kiirem tõus võrreldes palgakasvuga ning samuti avaldas sellele ebasoodsat mõju eluasemelaenu intressi kerge tõus.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõnul kiirenes neljandal kvartalis Tallinna korterihindade tõus aastases võrdluses 18%-ni, netopalgad kasvasid aga 8%. „Viimastel aastatel on kortereid ehitatud vähem, kui on nõudlust ja see on ka korterite hindasid kergitanud.“ Märkis ta.
„Kolme Balti riigi pealinnadest oli eluase neljandal kvartalil kõige taskukohasem Riias. Möödunud aastal paranes eluaseme taskukohasus Riias jõudsalt ning aasta viimasel kvartalil oli seal netopalk juba 60% kõrgem palgatasemest, mida on tarvis, et eluase muutuks taskukohaseks. Seevastu Vilniuse vastav näitaja oli oma 30%-ga kõige madalam. Riias paranes eluaseme taskukohasus korterihindade tõusust kiirema palgakasvu toel,“ selgitas Mertsina.
Tema sõnul halvenes 2013. aastal eluaseme taskukohasus vaid Tallinnas. „Kuigi Vilniuses oli eluaseme taskukohasus kõige väiksem, oli selle näitaja kasv möödunud aastal Balti riikidest jällegi kõige kiirem.“
„Neljandal kvartalil oli 55 ruutmeetrise korteri keskmine hind Balti riikides kõige kallim Tallinnas, ületades samasuguse korteri hinda Vilniuses 19% ja Riias isegi 64% võrra. Korterihinnad ulatusid Riias vaid 53%-ni võrreldes buumiaja tipuga. Tallinnas ja Vilniuses oli see suhe vastavalt 80% ja 67%. Pärast 2009. aasta langust on korterihindade taastumine olnud Tallinnas oluliselt kiirem kui teistes Balti riikide pealinnades,“ sõnas Mertsina.
Mertsina sõnul hoiavad kinnisvaraturul aktiivsust kiiresti kasvavad sissetulekud ja madalad laenuintressid. „Aastases võrdluses kasvas neljandal kvartalil korteritehingute arv Tallinnas 14%, eluasemelaenude käive Eestis kokku 25%. Möödunud aasta viimase kvartali eluasemelaenude käive moodustas aga vaid umbes veerandi 2006. aasta neljanda kvartali tipptasemest. Samuti tuleks arvestada, et ligikaudu pool kinnisvaratehingute väärtusest finantseeritakse omavahenditest,“ märkis Mertsina.
„Tugev nõudlus uue eluaseme järele jääb lähiajal püsima. Samas on sellel aastal oodata pakkumise kasvu, mis peaks kiiret korterihindade tõusu hakkama aeglustama.“
Swedbanki selle aasta teise kvartali Balti eluaseme taskukohasuse indeksi kohta saate lähemalt lugeda siit: http://www.swedbank-research.com/english/baltic_housing_affordability_index/2014/q1/index.csp
*Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse indeksi (BETI) aluseks on võetud leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 m²-suurust korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.
