2014. aasta neljandas kvartalis langes eelmise aasta sama ajaga võrreldes Balti eluaseme taskukohasuse indeks (BETI)* Tallinnas ja Vilniuses, kuid kasvas Riias. Indeks vähenes kõige enam Vilniuses kiirelt kasvanud korterihindade tõttu. Samal põhjusel halvenes taskukohasus juba kuuendat kvartalit järjest ka Tallinnas. Riias paranes eluaseme taskukohasus tänu kiirele palgakasvule, mis ületas korterihindade kasvu.
Korterihindade aastakasv Tallinnas oli endiselt kiire (12%), kuid eelmise kvartaliga võrreldes kasvutempo aeglustus. Kiire hinnakasvu üks peamistest põhjustest olid tehingud uute ja kallimate korteritega. Vilniuses tõusid korterihinnad aastases võrdluses 15%, ning Riias 0,6%.
Tallinnas korteritehingute vähenemine neljandas kvartalis taandus. Kui teises ja kolmandas kvartalis vähenesid tehingud aastases võrdluses 10%, siis aasta viimases kvartalis vaid 0,8%. Tehingute arv langes Vilniuses aastaga ligi 9% ning Riias 13%.
Kolme Balti riigi pealinnadest oli indeksi kohaselt eluase jätkuvalt kõige taskukohasem Riias. Riias oli keskmist netopalka teeniva leibkonna sissetulek 55%, Tallinnas 49% ja Vilniuses 24% kõrgem palgatasemest, mida on vaja, et eluase oleks taskukohane.
*Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse indeksi (BETI) aluseks on võetud leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 m²-suurust korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.
