Riigikogu täiendas täna võlaõigusseadust muudatustega, mis kaitsevad senisest paremini kinnisvaralaenu abil endale kodu ostvaid inimesi.
„Eluasemelaenu võtmine on tarbijate jaoks üks olulisemaid finantsotsuseid, kus reeglina on laenu tagatiseks soetatav kinnisvara. Need eripärad koos riskiga, et kohustuste täitmata jätmisel võib inimene oma kodust ilma jääda, tingisid vajaduse laenuvõtjaid enam kaitsta. Riskid saavad nüüd paremini maandatud,“ ütles õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof.
Edaspidi kohustab seadus laenuandjat andma elamukinnisvara puhul tarbijale märksa põhjalikumat lepingueelset teavet, et inimesed saaksid langetada võimalikult kaalutletud otsuse. „Samuti saab laenuvõtja õiguse taganeda hüpoteegiga tagatud tarbijakrediidilepingust seitsme päeva jooksul. Siiani sellist võimalust polnud,“ märkis Pikhof.
Vastutustundliku laenamise regulatsioon täpsustub Pikhofi sõnul sättega, et laenulepingu võib sõlmida üksnes juhul, kui tarbija on krediidivõimeline. „Kui pank rikub hoolsuskohustust inimese krediidivõime hindamisel, alaneb lepingujärgne intressimäär automaatselt seadusejärgsele intressimäärale, mis praegu on 0,05 protsenti,“ lisas ta.
Antud seadusega võttis Eesti ühtlasi üle Euroopa Liidu vastava direktiivi, mille lähtekohaks olid omakorda üleilmse finantskriisi ajal enamikes riikides tekkinud probleemid.
