Kinnisvaraturg laiemalt ja elamispindade turg kitsamalt on väga paljuski seotud laenude väljastamisega. Eluasemeturgu mõjutavad ühest küljest kinnisvaraarendajatele antavad laenud kinnisvaraarendamiseks. Nõudluse poolt mõjutavad eelkõige eluasemelaenud. Järgnevalt on vaadeldud, millised tegurid mõjutavad eluasemelaenu võtmist.
Tähtsaim on intressimäär
Intressimäär on teiste sõnadega raha hind, mis tuleb pangale raha kasutamise eest tasuda. Ilmselgelt on tarbija jaoks kehvem olukord, kus intressimäär on kõrgem ehk pangale tuleb tasuda suuremaid laenumakseid. Tänasel eluasemeturul on Eesti keskmine eluasemelaenude intressimäär suurusjärgus 5,4 protsenti.
Laenu pikkus mõjutab laenumakse suurust
Järgmine oluline tegur eluasemeturul on pankade pakutavate eluasemelaenude pikkus. Mida pikemaks ajaks väljastab pank eluasemelaenu, seda madalam on igakuine tagasimakstav laenusumma. Suurusega üks miljoni krooni laenu tagasimakse 5,4-protsendilise intressimäära juures 15-aastase laenutähtaja juures on 8050 krooni. Venitades laenu tähtaja aga 30 aasta peale alaneb igakuine laenumakse 5535 kroonini.Samas peab arvestama, et pikema laenuperioodi jooksul tuleb pangale tasuda enam intressimakseid.
Eeltoodud näite puhul on 30-aastase laenu intressimaksete summa kokku 992 571 krooni ehk pea sama palju kui laenusumma ise. 15-aastase laenu puhul on intresside summa „kõigest” 448 948 krooni.
Ennetähtaegse tagastamise tingimused
Kolmekümneks aastaks võetud laen ei tähenda, et elu järgmised 30 aastat tuleb kindlasti ostetud elamispinnal veeta. Vajadusel on alati võimalus laen ennetähtaegselt tasuda. Kui näiteks tekib soov laenu abil ostetud kodust välja kolida, siis on võimalus elamispind müüa ja tagastada saadud müügihinnast pangale laenu jääk.
Elujärje paranemisel – palgatõusu või Ameerika onult ootamatu päranduse süllelangemisel on samuti võimalik kas laenuperioodi lühendada või laen ennetähtaegselt tagastada.
Eluasemelaenu ettetähtaegse tagastamise juures aga on olulised pangapoolsed tingimused, kas laenu kokkulepitust varajasem tagasimaksmine tähendab laenuvõtjale ka leppetrahvi maksmist.
Omafinantseering peab omal olemas olema
Ükski pank ei ole valmis ostetava elamispinna vastu täies ulatuses laenu andma. Ostu juures eeldavad pangad ostjal olemasolevat omafinantseeringut reeglina vähemalt 20-30 protsendi ulatuses. Rahalist omafinantseeringut on võimalik vähendada täiendava tagatise olemasolul. Noored, kel ei ole olnud võimalust koguda sääste, kasutavad lisatagatisena sageli vanematele kuuluvat kinnisvara.
Nõue sissetulekutele
Pangad soovivad olla kindlad, et laenuvõtja on valmis laenu tagasi maksma. Sel põhjusel soovivad pangad veenduda, et laenuvõtjal on piisav sissetulek. Võttes laenu mitme inimese peale on võimalik sissetulekuna näidata ka mitme inimese palka ja seeläbi suurendada maksimaalset võimaliku laenusummat.
Laenutagatis vajab kindlustamist
Laenu tagatiseks olev vara peab olema kindlustatud. See kehtib nii ostetud vara kui ka lisatagatise kohta. Laenu tagatiseks oleva vara kindlustuspoliisis peab soodustatud isikuks olema märgitud laenu andnud pank. Ainult vara kindlustamisest ei piisa – pank soovib kindlatsi ka seda, et kindlustuspoliis oleks pangale edastatud.
Eluasemelaenu võtmisega seonduvalt tuleb läbi käia pikk protseduur. Reeglina on eluasemelaenu näol tegemist vägagi suurte rahasummadega ning enese sidumisega väga pikaks ühe konkreetse teenusepakkuja pangaga. Seetõttu on rangelt soovitatav kaaluda põhjalikult kõiki asjaolusid, mis laenu võtmisega seonduvad, et oleks võimalik teha headest parim valik.
Laenu võtmiseks leia vastused järgmistele küsimustele
- Kui suurt laenu soovid võtta?
- Kas võtad laenu üksi või mitme peale?
- Kas piisav sissetulek on olemas?
- Kas piisav omafinantseering on olemas?
- Kui pikaks ajaks soovid laenu võtta?
- Kas lisatagatist on vaja? Kas piisav lisatagatis on olemas?
- Milline pank pakub parimat intressimäära?
- Millised on laenu ennetähtaegse tagastamise võimalused? Kas sellega seondub leppetrahvi maksmine?
- Milline pank pakub parimaid kaasnevaid teenuseid (sularahaautomaadid, krediitkaardid, kindlustus, investeerimis- ja säästutooted…)?
