Eluasemelaenude turg näitab järjekordseid rekordtulemusi. 2002. aasta I kvartalis oli eluasemelaenude käive 732 miljonit krooni. See on 80% rohkem kui 2001. aasta samal perioodil.
Kui 2001. aasta kinnisvaraturu märksõnaks peeti laenuturu aktiveerumist, siis käesoleval aastal saame sama trendi jätkudes rääkida juba hüperaktiivsusest.
Langussuunda ei ole võtnud ka pankade väljastatud eluasemelaenude jääk. Mullusega võrreldes on laenude jääk suurenenud 4,6-lt 6,4 miljardi kroonini – kasvuprotsent koguni 40%. Laenujäägi aeglasema (kui sõna “aeglane” siin üldse sobib kasutada) kasvu põhjuseks on olemasolevate kõrgema intressimääraga võetud eluasemelaenude ümberfinantseerimine, mis võimaldab laenuvõtjast kliendil säästa intressikulu.
Eesti kroonides väljastatud eluasemelaenude eest küsitakse jätkuvalt üsna kallist hinda – 10,1%. Aastataguse ajaga on see 11,5 protsendilt küll langenud, kuid siiski mitte oluliselt. Seevastu eurol põhinevate laenude intressimäär on langenud 2001. a I kvartaliga võrrelduna 9,7 protsendilt 7,8 protsendini. Siin tuleb rõhutada, et enamik eluasemelaenudest ongi europõhised.
Saksa marga põhjal enam eluasemelaene ei väljastata, sest marga saatis käesoleva aasta alguses igavesele puhkusele Euroopa ühisvääring – euro.
Eluasemelaenude turu numbrite juures on olulised pankade märguanded kinnisvaraturu tuleviku suhtes. Näiteks lähiajal renoveerimist vajavate elamispindade puhul nõutava omafinantseeringu suurendamine. Seevastu uue elamispinna puhul on omafinantseerimise määra hoopiski langetatud.
Intressimäära suundumuste osas on avaldatud arvamust, et see võiks protsendipunkti võrra veel kukkuda. Teisest küljest on tihe konkurents laenuturul juba üpriski kaua laenuandjate intressitulude kraani kinni keeranud.
2001. aasta kiire hinnatõusu üks oluline põhjus oli aktiivne laenuturg. Laenuandjate mõistlik otsus laenamise hõlpsust konkreetsete objektide kaupa diferentseerida lubab eeldada aktiivset, kuid eelmise aasta hinnatõusupööristega enam mitte võrreldavat kinnisvaraturgu ja tõusutrendi jätkumist lähemas tulevikus.
Artikkel on avaldatud 03.06.2002 väljaandes Äripäev –