Eesti ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute kogumaht kasvas 2013. aastal 1,3%. Laenu- ja liisinguportfelli maht suurenes aastaga 185 miljoni euro võrra 14,9 miljardi euroni.
Ettevõtete laenuportfelli aastakasv aeglustus aasta lõpuks 2%le. Ettevõtted võtsid detsembris pikaajalisi laene ja liisinguid novembriga sarnases mahus. Uute lühiajaliste laenude maht oli samal ajal viimase viie aasta suurim. Lühiajaliste laenude ja liisingute hoogsam kasv aasta lõpus on küllaltki tavapärane ning laenamist suurendasid ka sel korral eelkõige kaubanduses ja tööstussektoris tegutsevad ettevõtted.
Eluasemelaenuportfell suurenes aastaga 50 miljoni euro võrra ehk 0,9%. Uute eluasemelaenude aastakasv kiirenes neljandas kvartalis 25%ni. Uute laenulepingute arv kasvas samal ajal vähem (14%), mis võib viidata sellele, et laenuga finantseeriti varasemast kallimat kinnisvara.
Laenuintressimäärad püsisid kogu aasta jooksul madalal. Detsembris väljastatud eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude keskmised intressimäärad olid vastavalt 2,5% ja 3,1%. Sarnasel tasemel on laenuintressimäärad madala EURIBORi ja küllaltki stabiilsete intressimarginaalide mõjul püsinud juba rohkem kui aasta.
Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiused kasvasid 2013. aastal 5,1%. Aasta lõpu seisuga oli hoiuseid kokku 9,1 miljardi euro vääruses, millest majapidamistel 5 ja ettevõtetel 4,1 miljardit eurot. Majapidamised suurendasid aastaga pangahoiuseid 297 miljoni ja ettevõtted 143 miljoni euro võrra.
Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal laenuportfellis alanes möödunud aastal 3,2%lt 1,9%le.Pikaajalise makseviivitusega laenude maht detsembris ei muutunud. Samal ajal vähenes jätkuvalt nende laenude maht, mida restruktureeriti laenumakseprobleemide tõttu eelmistel aastatel. Tänu laenukvaliteedi paranemisele vähendas enamik panku jätkuvalt laenukahjumite katteks tehtud eraldisi.
Pangandussektor teenis neljandas kvartalis ligi 5% rohkem puhast intressitulu kui aasta varem. Eelmise aasta keskel hakkas madalate baasintressimäärade negatiivne mõju pankade kasumlikkusele vähenema. Ühelt poolt suutsid pangad tänu laenuportfelli kasvule ja varasematel aastatel antud laenudega võrreldes kõrgemale intressimarginaalile rohkem intressitulu teenida, teiselt poolt vähenes tänu nõudmiseni hoiuste kasvule ka pankade kaasatud ressursi kulu. 2013. aastal teenisid Eestis tegutsevad pangad kokku 444 miljonit eurot puhaskasumit, millest 28% moodustasid tütarettevõtetelt saadud dividendid ja 9% laenuallahindluste kasumisse pööramine. Ilma nende tuludeta oleks pangandussektori aastane puhaskasum olnud 7,5% väiksem kui 2012. aastal.
Jana Kask
Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja asetäitja
