“Kalamajas otsivad korterit eelkõige need inimesed, kes on siin kunagi elanud – nad teavad selle kandi puudujääke, aga oskavad hinnata ka Kalamaja häid külgi – rohelust, vaikust ja vanalinna lähedust,” ütleb kinnisvaramaakler Virgo Laansoo.
“Kesklinna tööle jõuab siit seitsme minutiga, liiklusummikuid hommikuti selles suunas ei ole,” ütleb ERI Valduste maakler Virgo Laansoo Vabriku tänaval renoveeritavat puit-elamut tutvustades. “Majal on oma gaasküte, kinnine aed ja parkla,” lisab ta. Esimesed korrused saavad avarad verandad, ülemised aga väljaehitatud katusealused. “Kõik vähegi väärtuslikud detailid – endis-aegsed trepikäsipuud, laudpõrandad jäetakse alles.”
Ning mis kõige olulisem – vastrenoveeritud korteri ruutmeetri hind selles majas on alates 9500 kroonist, samasuguse renoveeritud puitelamu ruutmeetri hind näiteks Kadriorus Wiedemanni tänavas aga 15 000-18 000 krooni. “Kuus korterit ses kaheksakorterilises majas on juba müüdud. Kalamaja uusasukad on valdavalt siin kunagi elanud inimesed, nad teavad, mis neid siin ootab, teavad, et see piirkond on kontrastiderikas, võib hilisõhtul ohtlikki olla.”
Samas hoiatab kinnisvarabüroo Uus Maa analüütik Ain Kivisaar liigse optimismi eest. “Kalamaja on oma asukoha poolest küll perspektiivne, kuid tõenäoliselt ei jõua sealsete korterite hinnad lähima kümmekonna aasta jooksul Kadrioruga samale tasemele. Kuigi hoonestus on oma miljööväärtusliku keskkonna poolest igati võrreldav, erineb heakord neis piirkondades kardinaalselt. Tõenäoliselt saab juba lähiaastatel valmis Kadrioru ja mere vaheline rannapromenaad, mis tõstab Kadrioru puitasumite väärtust veelgi. Kalamaja ebaühtlane heakord paraneb küll kindlalt, kuid aeglaselt. Suurem kinnisvarahindade tõus on seal viimase kahe aasta jooksul ära olnud ning lähitulevikus pole sama kiiret kasvu ette näha. Kalamaja mainet ning emotsionaalset väärtust aitaks tõsta sealse rannaääre kordasaamine. Aga millal? Esimest sammu selles suunas – endise Patarei vangla renoveerimist – alles planeeritakse. Kardetavasti pole paranemas ka Kalamaja naabri Kopli heakord ning maine,” räägib Kivisaar.
Põhja-Tallinn tegi mullu suurima hinnahüppe
“Põhja-Tallinn tegi Tallinna linnaosadest mullu suurima hinnahüppe,” ütleb Pindi Kinnisvara eluruumide osakonna juhataja Maire Luks. Korterid kallinesid kuni kümne protsendi võrra. Korrastatud majade puhul ületavad korterite ruutmeetri hinnad isegi 10 000 krooni künnise, mida paneelrajoonides kohtab praeguses turuseisus harva. “Kuna Põhja-Tallinna maine paraneb pidevalt ning ka elamufond on piirkonnas siiani piiratud, siis ilmselt jääb Põhja-Tallinn ka käesoleval aastal aktiivsemaks turuosaks kui teised linnaosad,” ennustab ta.
“Enamik Kalamaja korterihindu on kerkinud üle hinnangulise jääkmaksumuse, see tähendab, et ostjad on valmis nende eest maksma rohkem kui pakutava kvaliteedi ja hinna suhe eeldada lubaks,” nendib Kivisaar. “Majanduslikult oleks sageli otstarbekam soetada korter juba kapitaalselt renoveeritud või uude majja, kuid suure nõudluse tõttu on need enamasti ammu enne valmimist välja müüdud.”
Kui palju maksab korteri renoveerimine?
“Prognoosin, et Kalamaja oma väikese mahu tõttu võib kujuneda nn. eluterve elukeskkonna pilootprojektiks Kopli poolsaare teiste elamupiirkondade suhtes. Samas on Kalamaja endiselt soodne piirkond, kus hankida soodsa hinna eest remontivajav korter ja asuda seda ise renoveerima – kinnisvarabüroode hinnangul jääb selliste korterite hind ka tänavu samaks või isegi alaneb,” ütleb ERI Kinnisvara analüütik Tõnu Toompark.
Kinnisvarabüroo Uus Maa maakleri Pille-Triinu Urbi sõnul kulub keskmiselt ühe amortiseerunud korterelamu nüüdisajastamisele umbkaudu 4000-5000 kr/m². Kinnisvaraarendajatel lubab aga hea asukoht ning unikaalne arhitektuur küsida ka puitelamutes valminud korterites hinda 17 000-18 000 kr/m².
Renoveerimise kohalt kehtib puitmajadel täpselt sama reegel mis kivimajadegi puhul – investeerida tasub asukohast lähtuvalt. Puitmaja kapitaalset uuendust on mõttekas ette võtta vaid kesklinnas, Kadriorus ja Nõmmel. Koplis ja Kalamajas võiks piirduda umbes 2000 kr/m² investeeringuga korteri üldpinna suhtes.
Artikli autor on Kaire Kenk. Artikkel on avaldatud 30.05.2003 väljaandes SL Öhtuleht –
