Selle talve ja ilmselt ka kõikide järgmiste üheks teemaks on kindlasti küttehinnad. Tahes-tahtmata oleme pidanud arvestama hakkama ennenägematult suurte soojahindadega ja ruutmeetri kütmise eest makstav summa on jõudnud meie igapäevaste teadmiste hulka.
Erinevate hoonete energiakulu võrdlemiseks on Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiivi põhjal kasutusele võetud ka energiamärgis. See on definitsiooni järgi arvutuslik summaarne tarnitud energiate kaalutuderikasutus hoone standardkasutusel . Kõik sõnad selles definitsioonis on olulised ja seletavad kokkuvõtvalt mismoodi energiatõhususarv leitakse ja mismoodi tuleb sellesse suhtuda.
Arvutuslik – näitab, et energiatõhususarve ei ole otseselt mõõdetud ega saa sellessa ka niimoodi suhtuda. Samuti tuleks ka erinevate hoonete näitajate võrdlemisel teada, mismoodi need arvutatud on.
Summaarne – tegemist on erinevate energialiikide summaga. Arvesse võetakse kõik energia mis hoonesse toodud kas siis kaugkütte, elektri, gaasi või muu kütuse näol, kaasa arvatud küttepuud.
Tarnitud – on üks olulisem määratlus. See näitab, et arvesse läheb energia, mis on hoonesse toodud, mitte seal toodetud. Näiteks maa- ja õhksoojuspumpade puhul läheb arvesse energia mis on kulunud nende pumpade käitamiseks aga mitte see kogus, mis pump maast või õhust toodab.
Kaalutud – viitab sellele et arvutuslikult ei ole kõik energiakandajad samaväärsed. Kaalukordajad on osalt energiapoliitilised ja osalt võtavad arvesse hoonesse saabuva energiakoguse tootmiseks vajaliku tegeliku energiakulu kaasa arvatud kõik transpordi- ja ülekandekulud.
Nii näiteks on taaskautatavatest allikatest saadud energia kaal 0,75; kaugkütte kaal 0,9 aga elektri kaal 1,5. Seega võib vabalt juhtuda, et samasuguste hoonete energiatõhususarvud on kaks korda erinevad isegi kui tarbimine neis on samasugune. Kaalumise mõte on, et energiaarvutus taandatakse nn. primaarenergiale ehk sellele energiale, mis kulutatakse selle koguse tootmiseks.
Erikasutus – tähendab, et hoone aastane energiatarbimine väljendatakse mingi ühiku, praegusel juhul siis ruutmeetri kohtanagu. Tuleb meeles pidada, et hoone pindalalisi näitajaid on päris mitu: kasulik pind, eluruumide pind, köetav pind jms. aga sellest mõnes teises blogis. Energiatõhususarvu puhul kasutatakse köetava pinna ruutmeetreid.
Hoone standardkasutus – eluruume peab hindama eluruumide ja büroopinud büroopindade kriteeriumide kohaselt. Loogiline ju!
Võib muidugi veel küsida, et mis selle energiatõhususarvuga teha kui energiamärgis tellitud saab? Kui energiatõhusus on “A” või “B” tuleb lihtalt rõõmu tunda heas majas elamisest ja kinnisvarale osaks saanud lisaväärtusest.
Kui aga energiatõhususarv läheneb kahesajale ja ületab seda, tuleks hoolega uurida energiamärgisel toodud soovitusi hoone energiatõhususe parandamiseks ja teha sealt vajalikud järeldused.
Artikli autor on Kalle Virkus
http://www.virkus.com/kalle/
