Maamaksu arvutatakse praegu 2001. aasta hindade põhjal, uue hindamise aeg on ebaselge.
Ehkki 2001. aastal korraldatud korralisest maa hindamisest alates on maa väärtus mitu korda tõusnud, ootab keskkonnaminister uueks hindamiseks ettepaneku tegemiseks ära kinnisvaraturu stabiliseerumise.
Millal leiab aset järgmine korraline maa hindamine, ei tihka riigi maa-ameti spetsialistid öelda. Ettevaatlikult mainitakse, et viimasel ajal pole seda teemat arutatud, juttu on olnud kohaliku omavalitsuse valimiste aastast (2009) või 2010. aastast.
Keskkonnaministeeriumi vaatevinklist on omavalitsustele antud piisavad võimalused maamaksumäära diferentseerida ja uue hindamisega pole kiire. “Minister pole säärast ettepanekut teinud, pidades vajalikuks oodata kinnisvaraturu stabiliseerumist,” ütles ministeeriumi nõunik Agnes Jürgens.
Kehtiv maamaksuseadus võimaldab maksumääraks kehtestada 0,1-2,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas – Tallinna linnavolikogu tõstis maksumäära mullu detsembris 0,6 protsendilt 1,5 protsendini.
Hinnad on ilmselgelt tõusnud
2001. aastal maade hindamisel osalenud Tallinna maa-ameti maa hinna osakonna juhataja Tormi Tabori sõnul on ilmselge, et maa väärtus on pärast seda tõusnud, mitte langenud.
Toona jagas kolmest spetsialistist meeskond Tallinna 36 hinnatsooni ja leidis standardkrundi turuväärtuse järgi sihtotstarvete kaupa maatükkide maksustamisväärtused.
Maamaksuga seoses ringles 2004. aastal ministeeriumides ja büroodes hulk maamaksuseaduse muutmise plaane – parandusettepanekute järgi oleks muu hulgas maksuvabastuse saajate ringi piiritlemine läinud omavalitsuse pädevusse. Kui 2006. aastal jõuti seadusemuudatuse eelnõu algatamiseni, siis seal enam säärast võimalust ei olnud. Viimasel ajal pole maamaksuseaduse teema rahandusministeeriumi pressiesindaja Piret Seemani sõnul enam arutlusel olnud.
Tallinna volikogu viimane maamaksuettepanek pärineb 2006. aasta veebruarist, kui vabariigi valitsusele tehti ettepanek muuta seadust ja anda omavalitsusele õigus vähendada kõrghaljastusega elamumaal maamaksu 50 protsendi võrra.
Kui mullu vajas maksu ajatamist Tallinna piirkonnas paarkümmend võlgu jäänud maaomanikku, siis tänavu pärast maksu 2,5-kordset tõusu on maksu- ja tolliamet valmis tegelema enamate hättajäänutega.
Võimalus korruptsiooniks
•• Statistikat põhjalikumalt
uurimata võib öelda, et Tallinna maad on hindamisest möödunud seitsme aastaga mitu korda kallinenud, kinnitas kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.
•• Tõhusa hinnatõusu on Toompargi sõnul teinud näiteks need maatükid, kuhu kehtestatud detailplaneering lubab ehitada kõrghoone. “Kui lubatakse ehitada 15 korrust, siis võib-olla pole see praegu mõistlik, seetõttu oodatakse õiget aega ja ehitatakse kindlasti,” nentis ta.
•• Toompark tunnustas maa-ameti otsust viivitada hindamisega, pidades aga tõenäoliseks, et eluasemeturu stabiliseerumise ja mõistliku hinnataseme saabumiseni läheb veel poolteist aastat.
•• Maamaksu vastasena leidis Toompark, et maksustamine ei aita kuidagi vältida selle varaliigi koondumist suuromanike kätte, vaid annab ennekõike võimaluse poliitiliseks manipulatsiooniks. “Mida rohkem hakatakse soodustusi tegema, seda rohkem võimalusi korruptsiooniks ja häälte püüdmiseks,” ütles ta.
Artikli autor on Piret Peensoo, artikkel ilmus 26/03/2008 ajalehes Eesti Päevaleht.
