Eesti kinnisvara korrashoiu teenuse valdkonnas tegutsevatel firmadel on kasutuses erinevad haldusmudelid, mis konkureerivad kõrvuti ja milledel on teemaga harva kokku puutuvatel inimestel raske vahet teha. Vahed on aga sisulist laadi ja võivad osutuda väga oluliseks selleks, et näiteks kahe erineva hinnapakkumise tagamaid ja ka peidetud ohte võrrelda.
Levinud on kahte sorti haldusmudelid:
a) täisteenus – firma pakub kliendile kõike mis korrashoidu puudutab – haldust, hooldustöid nii sisekoristuse kui välishoolduse näol, erinevaid korralisi elektri- ja tehnosüsteemide hooldusi, kõiki väiksemamahulisi remonttöid ja raamatupidamist. Vahest on kinnisvara korrashoiuga tegeleva firma teenuste osa veelgi laiem, kuni prügiveo ja ka mõne spetsiifilise seadme maaletoomise, müümiseni välja.
b) halduskonsultant – firma pakub kliendile ainult kinnisvara halduse ehk erapooletu juhtimise teenust ja raamatupidamist, olles sisuliselt teiste teenuste sisseostmise volitatud konsultandiks.
Täisteenuse puhul on ühe ettevõtte palgal ja ka ühtse kasumiteenimise eesmärgiga nii haldur, kes koordineerib erinevate teenuste sisseoste kui ka firma enda koristuse-, haljastuse-, välihoolduse-, ehituse ja remonttööde- jt teenuste osakonnad. Sellise olukorra puhul aga tekib lihtsalt firmasisene huvide konflikt. Ühelt poolt soovitakse majale osta kõige parema hinna ja kvaliteedi suhtega teenuseid, teisalt aga on oma vastavalt osakonnalt alati vaja osta, sest see jätab kasumi firmasse.
Teenuse hindadele ei ole sellisel juhul tagatud pidev kontroll turu parimate ja kvaliteetsemate pakkujatega. Endalt on ju alati mugav tellida ja ka oma hinnamuutusi kulupõhiselt põhjendada. Selline huvide konflikt võib viia olukorrani, kus kvaliteetne hooldus/remonditeenus ei ole kliendi jaoks tagatud ning kinnisvarahaldur ei ole huvitatud seda ka kliendile ütlema. Lisaks puudub haldusfirmal ka sellisel juhul igasugune huvi oma näiteks koristusteenust välja vahetada konkureeriva firma teenuse vastu, isegi olenemata sellest kui nende enda teenus ei toimi enam piisavalt kvaliteetselt. Paraku on esinenud ka juhtumeid kus remonditöödele halduri poolt veel nn vahendustasu vahele pannakse.
Halduskonsultandi teenuse puhul teeb haldusfirma hooldus, remondi või erinevate teenuste teostaja leidmiseks alati hinnapakkumise konkursi (milles võivad osaleda ka kliendi poolt soovitatud firmad). Üldjuhul on pakkumisel vähemalt 3 pakkujat, mis loob pildi teenuse hetke turuhindadest. Hinnapakkumisi tutvustatakse kliendile ning soovitatakse optimaalseimat (alati ei pruugi see olla odavaim). Juhul, kui teenusepakkuja ei saa hakkama siis halduskonsultant viib läbi uue hinnakonkursi ning valitakse teine teenusepakkuja. Sellise mudeli puhul võib olla teenuse hankimine veidi töömahukam ja siit ka aeganõudvad, aga alati turu olukorda parimalt arvestav.
Ükski hinnamuutus ei saa kliendile toimuda siis ühepoolselt vaid on mitmete pakkujate konkurentsiga alati turutasemel. Halduskonsultant saab oma haldustasu ainult haldus- ja raamatupidamise teenusest. Muude teenuste pealt vahendustasu ei võeta ja nende juhtimises ning sisseostmises saab klient alati osaleda.
Oluline on neid kahte haldusmudelit alati mõista erinevaid hinnapakkumisi võrreldes. Tihti küsitakse näiteks pakkumist ainult haldusteenusele ja võrreldakse pakutud hindu. Sisuliselt aga on kahe erineva mudeli kasutajate huvid erinevad. Firma, kes soovib ka teisi teenuseid majale müüa, saab ühte teenust näidata võimalikult madalana selleks, et teiste teenuste sisseostu ja hindade kooskõlastajana hiljem oma teisi teenuseid kallimana kasutada.
Seega kinnisvara haldusteenuse pakkumisi võttes tasub pakkumise info täpselt läbi mõelda selleks, et aru saada kas pakkumise lõppsummad on ka sisulises osas võrreldavad või mis ohte mingid mudelid kaasas võivad kanda.
Peeter Prisk
DTZ Kinnisvara
Juhatuse liige
Artikli allikas on DTZ Kinnisvara
