Ettevõtetele ja majapidamistele välja antud laenude ja liisingute maht oli juuni lõpus 15,5 miljardit eurot. Aastaga on laenu- ja liisinguportfell suurenenud 2,9%. Ettevõtetele antud laenude ja liisingute aastakasv aeglustus juunis 2%ni. Kõige kiiremini on ettevõtete laenamine viimase aasta jooksul kasvanud kaubanduse ja kinnisvaraarenduse valdkonnas.
Majapidamistele antud laenude ja liisingute portfelli kasv veidi kiirenes. Aastaga on eluasemelaenude maht suurenenud 3,8% ja muude laenude maht 4,3%. Juunis väljastati eluasemelaene 81 miljoni euro väärtuses ehk umbes sama palju kui eelnevatel kuudel. Kiiresti on kasvanud eraisikutele antud autoliising, kuid ettevõtetele on autoliisingut väljastatud samavõrra vähem. Kokku väljastati juunis autoliisingut 3% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.
Laenude ja liisingute intresside tase on tänu väikestele baasintressidele jätkuvalt madal. Nii majapidamistele antud eluasemelaenude intressimäär kui ka ettevõtetele antud pikaajaliste laenude intressimäär oli juunis 2,2%.
Pankade poolt välja antud laenude kvaliteet halvenes veidi, nagu ka eelmistel kuudel. Üle 60 päeva viivises olevate laenude osakaal kasvas 1,7%ni laenuportfellist. Viivises olevate laenude osakaal on enim kasvanud põllumajanduse ja kinnisvaraarendusega seotud ettevõtete hulgas.
Ettevõtted ja majapidamised jätkavad aktiivselt hoiustamist. Neile kuuluvate hoiuste maht pankade bilanssides on aastaga suurenenud 10,7%. Eriti kiiresti on kasvanud ettevõtete hoiused: nende aastakasv kiirenes 14,2%. Majapidamiste hoiused on sarnaselt eelnevate kuudega kasvanud ligi 8% aastas.
Pangad teenisid teises kvartalis 261 miljonit eurot kasumit. Kasumi muutust mõjutas enim tütarettevõtetest võetud dividendide tulu (229 miljonit eurot) ja eelnevate aastate kasumi arvel välja makstud suurelt dividendimakselt kinni peetud tulumaks (45 miljonit eurot). Kui ühekordseid tehinguid mitte arvestada, teenisid pangad teises kvartalis 77 miljonit eurot kasumit ehk 6% vähem kui eelmise aasta II kvartalis. Kasumi suurenemist toetas kasvanud teenustasutulu, ent seda vähendasid väiksem netointressitulu ja suurenenud halduskulud.
Jaak Tõrs
Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja
