Eesti ettevõtete võlakohustused (laenud ja emiteeritud võlakirjad) kasvasid esimeses kvartalis mullusega võrreldes 1,4%. Kvartali jooksul suurenes ettevõtete võlakohustuste kogumaht 444 miljoni euro võrra, mis on viimaste aastate üks suuremaid kvartalikasve.
Valdav osa kasvust tulenes välismaalt kaasatud võlavahendite mahu suurenemisest, millest omakorda olulise osa moodustas uute võlakirjade emiteerimine taristusektoris. Välismaiste võlakohustuste osakaal kõigist ettevõtete võlakohustustest kasvas pisut ning ulatus kvartali lõpus 37%ni.
Ettevõtete finantsvõimendus esimeses kvartalis ei muutunud, kuna lisaks võlakohustuste suurenemisele jätkus ka omavahendite kasv. Sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes arvutatud võlakoormuse aasta aega kestnud vähenemine asendus väikese tõusuga – see näitaja suurenes kvartaliga 85%lt 87%le.
Majapidamiste finantsvarad kasvavad endiselt võlakohustustest kiiremini. Majapidamiste finantsvarad kasvasid esimeses kvartalis mullusega võrreldes ligi 10%, võlakohustuste kasv kiirenes samal ajal 1,2%ni. Majapidamiste võlakoormus SKP suhtes püsis 41% juures.
Eesti majandus tervikuna oli esimeses kvartalis netolaenuvõtja. See tähendab, et välismaalt kaasati rohkem vahendeid, kui sinna paigutati. Negatiivne saldo on esimesele kvartalile küllaltki iseloomulik, kuid olulist mõju avaldas ka see, et ettevõtted kaasasid tavapärasest rohkem välismaiseid võlavahendeid.
