Ettevõtetesektori kasum vähenes neljandat kvartalit järjest
Vaatamata sellele, et kolmandas kvartalis kiirenes ettevõtetesektori müügitulu kasv 2 protsendini, oli esialgsetel andmetel kulude kasv veidi kiirem ning seetõttu jätkus juba neljandat kvartalit järjest ettevõtete kogukasumi vähenemine (kolmandas kvartalis 4%). Samas tuleks arvestada, et tegemist on esialgsete andmetega, kus ettevõtete kasum on arvestatud lihtsustatud meetodiga – müügitulu ja kulude vahena. Ettevõtete kasumi täpsem arvestus avaldatakse pika viiteajaga, kuid selle trend ei ole varem esialgse arvestusega võrreldes oluliselt erinenud (väljaarvatud 2014, kus ettevõtete kogukasumi näitaja oli esialgsete numbritega võrreldes tunduvalt nõrgem).
Tööjõukulud ei ole reageerinud piisavalt kiiresti käibe langusele ja aeglustunud kasvule
Kuigi tööjõukulud on kõrgele tõusnud ja söövad ära olulise osa ettevõtete kasumist, on viimasel kahel kvartalil tööjõukulude kasv veidi aeglustunud. Müügitulu kasvu kiirenemine on samal ajal tööjõukulude osakaalu tõusu ettevõtete käibes pidurdanud. Vaatamata sellele on tööjõukulude suhe käibes sel aastal tõusnud ligikaudu 2008- 2009 aastate taseme lähedale, kui siis varem kiiresti kasvanud tööjõukulud ei reageerinud piisavalt kiiresti esmalt müügitulu kasvu aeglustumisele ning hiljem ka langusele. Pingelise olukorra tõttu tööjõuturul (näiteks, töötajate nappus) ületab ka praegu tööjõukulude kasv oluliselt ettevõtete käibe kasvu.
Ettevõtete kasumlikkus viie aasta madalaim
Kuigi ettevõtete kasumlikkus (kasumi osakaal käibes) on sel aastal järk-järgult paranenud ning jõudis kolmandas kvartalis 6,8 protsendini, on tegemist sesoonse nähtusega ning aasta kokkuvõttes on sel aastal ettevõtete kasumlikkus viimase viie aasta madalaim – madalam kasumlikkus oli vaid 2009-2010 majanduslanguse ja selle järgnenud aastal. Kasumlikkus on üsna tugevasti vastupidises suhtes tööjõukulude osakaaluga käibes.
Ettevõtete paranevad müügihinnad vähendavad tööjõukulude negatiivset mõju
Ettevõtete käibekasvu on nõrga nõudluse kõrval pidurdanud ka müügihindade langus. Samas on tootjahindade langus taandumas ning ettevõtete ekspordihinnad on hakanud kasvama. Kuna impordihindade languse taandumine on ekspordihindadest aeglasem, on paranenud ettevõtetesektori kaubandustingimused – ehk, sisseostetud kaubad on võrreldes eksporditavate kaupadega muutumas odavamaks, millel peaks olema positiivne mõju ettevõtete finantsseisule. Mõistagi on tegevusalade lõikes pilt väga erinev. Samuti peaksid paranenud müügihinnad vähendama kõrgele tõusnud tööjõukulude negatiivset mõju ettevõtetele.
Vaatamata suuremale laenuaktiivsusele, paranenud kindlustundele ja vaba kapitali vähenemisele, pöördusid ettevõtete investeeringud esialgsetele andmetel langusesse
Kuigi ettevõtete laenuportfelli kasv on sel aastal tublisti kiirenenud (uute laenude käive läks kolmandas kvartalis küll langusesse, kuid aasta kokkuvõttes on ikkagi mõõdukas kasv) ning tööstus-, teenuste- ja ehitussektori kindlustunne on paranenud, pöördusid esialgsetel andmetel kolmandas kvartalis investeeringud langusesse (investeeringud -14%, kapitali kogumahutus põhivarasse ehk investeeringute ja põhivara müügi vahe -21%). Ka siin tuleb jällegi arvestada sellega, et esialgsed ja aastaarvestuses täpsemad investeeringute numbrid – nii tasemed, kui kasv – erinevad väga palju. Üheks põhjuseks on ettevõtete väike valim ning lisaks veel ettevõtete väike vastamisprotsent, mis võib moonutada kvartaliarvestuses esialgseid andmeid. Tööstussektoris on tootmisvõimsuste rakendatuse tase (pöördvõrdeline vaba kapitali olemasoluga) viimastel kvartalitel jõudsalt kasvanud, mis peaks samuti suurendama ettevõtetel vajadust täiendavate investeeringute järele. Seda enam, et tööstussektoris on kindlustunne sel aastal paranenud.
Ekspordikasv on tasapisi juba paranenud ning ka järgmisel aastal ootame selle kasvu jätkumist. Samuti on tootja- ja sealhulgas ekspordihinnad paranemas. Selline kombinatsioon peaks toetama ettevõtetesektori käibe kasvu jätkumist. Meie hinnangul palga nominaalkasv veidi aeglustub, mis pidurdab tööjõukulude suurenemist ning koos käibe kasvuga peaks vähenema nende negatiivne mõju ettevõtete kasumlikkusele. Ettevõtete investeeringute juures oleks ilmselt mõistlik ära oodata täpsem aastaarvestus (2016. aasta numbreid näeme aga alles aasta pärast), kust peaksid olema näha täpsemad numbrid.
