Palju on spekuleeritud teemal kinnisvara hindade muutus ja Euroopa Liit. Mis saab kinnisvarahindadest Eesti astumisel Euroopa Liitu? Kuidas muutuvad rendi- ja üürihinnad? Kas maa hinda tõuseb tõesti kümnekordseks?
Ühest ja konkreetset vastust, et kui mitu korda hinnad suurenevad, on praegu raske anda. Kindlasti võib aga seoses liitumisega ennustada Eestis kinnisvara kallinemist.
Kapitali sissevool suurendab nõudlust kinnisvara järele
Euroopa Liidu oluliste põhimõtete hulka kuuluvad inimeste, kapitali ja kaupade vaba liikumine. Siit saab järeldada, et kapital hakkab Eestisse veelgi vabamalt tulema, sarnaselt ka inimesed. See omakorda suurendab nõudlust kinnisvara järgi. Suurenev nõudlus stabiilse pakkumise korral viib hinnatõusuni. Seda vaatamata isegi asjaolule, et ka juba praegu ei tehta Eestis kapital sissevoolule takistusi. Kuulumine Euroopa Liitu aitab aga seda laiemale hulgale investoritele teadvustada.
Euroliitu kuulumine vähendab partnerriikide silmis Eesti kui riigi riski. Kas reaalne risk väheneb või suureneb – see ei olegi nii määrava tähtsusega, kuid emotsionaalses mõttes on positiivne efekt enam kui kindel. Riski kahanemine annab taas positiivse taganttõuke kinnisvara soovivate inimeste ja kapitali Maarjamaale vooluks.
Inimeste maksevõime suureneb
Riski vähenemine peegeldub otseselt intressimääras, millega Eesti pangad raha sisse laenavad. Selle kahanemine avardab eestimaalaste võimalusi laenu abil kinnisvara soetada. Madalamal intressimääral on oma positiivne mõju kogu majanduse ja jõukuse arenemisele.
Euroopa Liit pöörab suurt tähelepanu põllumajandusele kaasates dotatsioone, subsiidiume ja toetusi, mis ka juba Eestit puudutavad. Abiprogramm SAPARD on üks näide sellest vallast. Teraviljakasvatuse toetuse saamiseks peab kusagil põllumaal ikkagi pisut vilja ka kasvama. Toetuste suurenedes suureneb järelikult nõudlus põllumaa järele.
Vähesel määral puudutab euroliiduga liitumine ametnikearmee suurenemist. See tähendab nõudluse suurenemist mugavate euroremonditud eurobüroode järele.
Hirmutekitavatest ametnikehordidest tähtsam on Euroopa Liidu mõju majanduskasvule. Mitmed tunnustatud majandusanalüütikud on ennustanud liitumine kiirendab Eesti majanduskasvu ja tagab majanduse stabiilse arengu. Majanduskasv ja kinnisvarasektori areng on aga teineteisega käsist-jalust seotud.
Eesti ühinemine Euroopa Liiduga leiab kajastamist maailmameedias, mis teeb Eestile kui riigile positiivses valguses reklaami. Kui seda reklaami suudetakse efektiivselt ära kasutada, siis peegeldub see varem või hiljem makromajanduse edenemises ning viimase positiivsed arengud jõuavad kinnisvaraturulegi.
Palgatase läheb Eestis kindlasti tõusutrendi. Järelikult ei saa ehitushinnad vähemalt selle ühe olulise komponendi – tööjõu maksumus – arvelt langeda. See on taas üks põhjus kinnisvara hinnatõusuks.
Naiivne oleks arvata, et ELiga liitumisel toimub igas kinnisvarasektoris ja igas piirkonnas meeletu hinnahüpe ning kogu Eesti kinnisvara ostetakse kurjade eurokapitalistide poolt kokku. Kinnisvara kallinemine toimub eeskätt Eesti suuremates linnades. Muudesse piirkondadesse jõuab hinnasurve vastavalt kohaliku elu-olu edenemisele. Veendunult võib väita, et juba tänagi on palju kinnisvarainvesteeringuid tehtud perspektiiviga, mis arvestab Eesti ühinemist Euroopa Liiduga.
Kinnisvara on Eestis turvaline investeering
Mis saab siis kui Eesti ei liitu? Kas Euroopa Liiduga ühinemise visiooni järgides tehtud investeeringud luhtuvad ja seetõttu võib oodata 2-3 kordset hinnalangust kogu kinnisvaraturul? Mingisugu kollapsit ei ole kindlasti karta. Euroopa Liidust välja jäämine avaldab hindade tõusule kindlasti negatiivset mõju, kuid krahhi selline areng Eesti kinnisvaraturul ei tekita.
Mida ülaltoodust järeldada? Kinnisvara on Eestis suhteliselt turvaline koht raha paigutamiseks. Teisest küljest ei maksa aga sattuda eufooriasse ja asuda dollarimärke silmile manades iga hinna eest kinnisvara kokku krabama, sest Euroopa Liiduga ühinemine pole praegu veel sugugi kindel.
Artikkel on avaldatud 01.08.2001 väljaandes Äripäev –
