Endise tselluloositehase alale rajatava moodsa ärilinnaku, Fahle pargi, arhitektuur on inimkeskne ning toob vilkasse kesklinnaolustikku pisut lopsakat loodust. Ajaloolised tööstushooned koos imposantsete siseruumide ning suurte akendega loovad valgusküllase ja võimsa mulje.
«Meid inspireerib ajalooline keskkond ning oma projektidega soovime luua tervikut mitte vastandumist,» ütleb KAOS Arhitektid arhitekt ja
osanik Margit Aule, kui mõtleb sellele, kui raske või kerge on endisesse tööstuspiirkonda luua inspireerivat äri- ja elukeskkonda. Ta
tõdeb, et ettevõte on varemgi loonud moodsat arhitektuuri, mis on harmoonias ajaloolise ruumiga, olgu näiteks kasvõi Palverännumaja Vastseliinas, mille eest pälviti ka Arhitektide Liidu aastapreemia.
Fausto Capital ehitab Tallinna kesklinna, endise tselluloositehase alale ärilinnaku, kus pakutakse ettevõtetele innovaatilisi ning ainulaadse arhitektuuriga A+ klassi büroopindu. KAOS Arhitektid on huvitavate arhitektuursete lahenduste kaudu loonud Fahle parki tiheda ja põneva ruumi ning kunagise paberivabriku paksude kivimüüride ja tihedalt kobaras asuvate hoonete asemel on nüüd avarad ja valgusküllased kontoripinnad, kohvikud, poed ja kunstigaleriid.
Valgus ja avarus
«Uute funktsioonide jaoks oli vaja tuua juurde palju valgust,» nimetab Aule põhjuse, miks värsked lahendused on võimalikult klaasised ning
lisatud on rohkelt vintskappe ja katuseaknaid. Tema sõnul on Fahle pargi asukoht eriline – uus ärilinnak asub Põhja-Eesti klindi serval, 30 meetrit kõrgemal kui näiteks Maakri kvartali maapind, see tekitab mäe otsas olemise tunde ning siit ja sealt avanevad suurepärased vaated vanalinnale ja merele. Samas on linnakul väga hea ühendus kesklinnaga, nii auto kui ka trammiga ning lennujaamgi on väga lähedal.
«Arhitektidena oleks me lahendusega isegi kaugemale läinud ja katuste lahendust veelgi muutnud, et tuua hoonetesse rohkem valgust, kuid
oleme osapooli austavas sisulises dialoogis Muinsuskaitsega,» selgitab Aule ning tõdeb, et ajalooliste hoonete puhul on erinevate muudatuste
lisamine vaja alati väga selgelt ära põhjendada.
Just seetõttu eksponeeritakse Fahle pargis võimalikult palju endise vabrikuhoone konstruktiivseid osi ning vanu betoon- ja paekivipindu, mis oma pruunides toonides loovad interjööris sooja ilme, ent lisatud on vahekorruseid ja siseseinu ning klaasist või ažuurseid piirdeid, et
ruumis oleks enam valgust ja vaateid. Siseruumides säilitatakse paar tööstuseaegset raudbetoonist basseini, üks tööstuslift ja kogu tehaseaegne paekivihoone hõng oma vääruslike detailide ja trepikodadega. Säilitatud on massiivsed betoonist settebasseinid ja paberimassi segamise mehhanism.
Unikaalsed lahendused
Tegelikult on mälestisega arvestamine väljakutse, mis sunnib veelgi enam pingutama, et leida põnevaid konstruktiivseid lahendusi, arvab
Aule. Näiteks Stora Enso ruumides hõljub uus vahelagi justkui õhus – tegelikult on see riputatud trossidega ülemise korruse lakke – ent nii
jääb alumisele korrusele ilus avar ilma postideta ruum.
Hooned on tihedalt kokku ehitatud ning uuenemise käigus on taasavatud endine Tselluloosi tänav, mis toob nähtavale juugendhoonete kenad kaarjad seinad. Endine tänav kaetakse klaaskatusega ja haljastatakse ning sellest saab ilmastiku eest kaitstud põnev avalik tänav, millist mujal Tallinnas pole. Esimesel korrusel, Postimees Grupi tulevastes ruumides, on põrandal eksponeeritud ajaloolist tehnoloogilist raudteed.
Fahle kvartal on inimkeskne. Autod suunatakse kvartali välisperimeetris nii maa-alusesse kui ka maapealsetesseparkimismajadesse, kvartali sees on majadevaheline ruum jalakäijate päralt ning tänavate ja väljakute disainis on KINO maastikuarhitektid lisaks konteinerhaljastusele planeerinud kõrghaljastust, et luua kogu kvartalis roheline vaheruum.
