Inimesed ja äriühingud olid 27. maiks esitanud pankadele 37 906 maksepuhkuse taotlust, mida on 6116 taotlust rohkem kui aprilli lõpus. Maksepuhkuse taotluste summa kasvas kuuga 3,2 miljardilt 3,4 miljardi euroni. Samas uute maksepuhkuste arv ja summa oli maikuus oluliselt väiksem kui aprillis.
„Pangad andsid maksepuhkuste näol laenuvõtjatele võimaluse ajutiseks hingetõmbeks ja rahavoogude ümber hindamiseks. Vaibunud maksepuhkuste taotluste arv näitab, et olukord on laenuvõtjate jaoks stabiliseerunud või on saabunud arusaam, et maksepuhkus ei ole ravim elujõuetuks muutunud ärimudelile,“ ütles Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler.
„Koroonakriis on mõjutanud majandust negatiivselt ja see kandub edasi ka pankade krediidikvaliteeti. Finantsinspektsioon keskendub hoiustajate huvides pankade järelevalvele suunates neid krediidiriski juhtimisel ja piisava kapitaliseerituse hoidmisel.“
Eraisikute maksepuhkuste taotluste summa osakaal oli maikuu lõpus 5,2% ja äriühingutel 21% vastava portfelli laenujäägist. Eraisikud olid kokku esitanud umbes 30 000 laenupuhkuse taotlust, millest ligi 20 000 puudutasid tarbimislaene ja veidi üle 10 000 eluasemelaene. Äriühingute maksepuhkuse taotluste summast ligi pool on laekunud pankadele kinnisvaraettevõtetelt. Kokku olid 27. maiks kinnisvaraettevõtted esitanud maksepuhkuse taotlusi 1,3 miljardi euro väärtuses, mis on kinnisvarasektori laenujäägist 31%.
Pangad on loonud omavahendite reservid, mille arvelt katta võimalikud krediidikahjud või täita uute laenude väljastamisega kaasnevad kapitalinõuded. 27 miljardi euro suuruse krediidiportfelli juures moodustasid pankade omavahendid 2020. aasta esimese kvartali lõpus 4,7 miljardit eurot ja ületasid pankadele kohalduvaid omavahendite miinimumnõudeid 1,9 miljardi euro võrra.
Pangateenuseid osutati mai lõpus endiselt osaliselt kaugtööd tehes, kuigi suletud pangakontoreid on hakatud avama. Kui aprilli lõpus oli Eestis 113st pangakontorist suletud 20, siis mai lõpus 11.