Finantsinspektsioon saatis pankadele märgukirja, millega soovitab neil koroonaviiruse leviku tingimustes kõrgendatud tähelepanu pöörata krediidiriski hindamisele ning juhtimisele. Siiani on pankade laenuportfellides krediidirisk realiseerunud kardetust vähem, kuid suundumus on riskitaseme tõusule. Riskide varakult tuvastamine ja adekvaatne hindamine aitab pankadel muu hulgas õigeaegselt pakkuda raskustes olevatele võlgnikele sobivaid lahendusi.
Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Kilvar Kessleri sõnul on pangad krediidiriski juhtimisega Eestis hästi toime tulnud. „Oma rolli on siin mänginud valitsuse, keskpanga ja finantsjärelevalve senised leevendusmeetmed ja muud sammud. Tuleb aga arvestada, et toetusmeetmed ei ole kõikehõlmavad ega igavesed. Seetõttu tuleb ka riske mõistlikult konservatiivselt juhtida,“ ütles Kessler.
Seni on pankade laenuportfelli kvaliteet olnud hea ning maksetähtaega ületavate laenude maht on olnud kontrolli all, millele aitas kaasa pankade poolt üldise maksemoratooriumi kehtestamine kevadel Finantsinspektsiooni soovitusliku juhendi alusel. Eraisikute laenujäägist oli novembri lõpus laenumaksega viivises vaid 4% ja erasektori ettevõtete laenujäägist 3,2%. Aasta lõpus küll viivises laenude maht ja osakaal kasvasid, kuid seda peamiselt lühiajaliselt viivises olevate laenude arvelt. Samal ajal rohkem kui 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude maht hoopis vähenes. Allahindluseid on pangad teinud novembri lõpu seisuga 239 miljoni euro ulatuses, mis on 38% rohkem kui on pikaajaliselt viivises olevaid laene. Samas on finantsturul endiselt koroonaviiruse leviku tõttu palju määramatust ning lõplikud mõjud laenuportfelli kvaliteedile ei ole veel selgunud.
COVID-19 kriisist tulenevalt on Finantsinspektsioon tavapärasest rohkem tähelepanu suunanud krediidiriski järelevalvele ning suunanud alates pandeemia puhkemisest korduvalt ka pankade tähelepanu krediidiriski juhtimise erinevatele tahkudele.
