Advokaadibüroo GLIMSTEDT partneri ja energiaõiguse advokaadi Moonika Kukke sõnul puudub täna ühtne metoodika tehnorajatiste talumistasude arvutamiseks, mille riik oli kohustatud välja töötama juba kaks aastat tagasi.
„Kinnistuomanikel on õigus nõuda nende maal asuvate tehnorajatiste valdajatelt talumise kohustuse eest hüvitist, mille suurust ei oska määrata ei võrguettevõtjad ega maaomanikud. Nimelt tunnistas Riigikohus 2012. aastal põhiseadusvastasuse tõttu senised hüvitismäärad kehtetuks, kuid riik ei ole tänaseks välja töötanud uut ja selget hinnapoliitikat,“ selgitas Kukke.
Tema sõnul on nii võrguettevõtjad kui maaomanikud mitmel korral pöördunud riigi poole talumistasude määramise sooviga, kuid Justiitsministeerium leiab, et see toimub poolte kokkuleppel ja Riigikohus on selleks ka oma juhised andnud.
Kukke väitel on aga hüvitiste paikapanemine vajalik, sest konfliktne olukord kinnistuomanike ja võrguettevõtjate vahel võib kergesti muutuda vastasseisuks kinnistuomanike ja tarbijate vahel, kuna põhjendamatud lisakulutused võivad hakata kajastuma võrgutasudes.
Ta viitab, et praegu on Riigikohtus arutlusel kaalukas kohtuasi, kus maaomanik nõuab võrguettevõtjalt Elering tema maal asuvate elektriliinide eest talumise tasu ligi 39 000 eurot aastas.
Justiitsministeeriumi teatel on tegu ühe konkreetse tsiviilasjaga, mille lahend võib luua pretsedendi ja olla seega aluseks põhimõtetele, millest edaspidi lähtuda. Riigikohtust on otsust oodata 2015. aasta veebruaris.
Tänases olukorras soovitab Kukke asjaosalistel julgemalt oma õiguste eest seista ja miks mitte nii omanikel kui võrguettevõtjatel ühiselt välja töötada hüvitiste arvutamise metoodika. „Ka kohalikud omavalitsused peaksid teemaarenduse suhtes tähelepanelikud olema, kuna kinnistu kitsendamisel tuleb hinnata maaomanikule sundvalduse tasu määramise õigustatust ning selle suurus ja tasumise kord haldusaktis välja tuua,“ lisab Kukke.
