Viimastel aastatel on tekkinud aktiivne nõudlus Lõuna-Eestis asuvate maa-asulate elumajade järele. Aastatagustelt hinnatasemetelt on Lõuna-Eestis kinnisvara kallinenud märkimisväärselt. Sõltuvalt asukohast on hinnakasv olnud kuni 50%. Üksikutes piirkondades saab rääkida hindade kasvust ka kordades.
Veel mõned aastad tagasi oli eelistatuim piirkond Lõuna-Eestis konkurentsitult Otepää. Otepää on arvestatav talispordikeskus ning kinnisvara soetatakse Otepääle peamiselt meelelahutusliku ja aktiivse sportliku vabaaja veetmise eesmärgil. Samuti peetakse Otepääd tänu Pühajärvele ka sisemaa kauneimaks suvituskohaks, mis võimaldab soetatud kinnisvara aastaringselt aktiivselt kasutada. Eelpool toodud faktorid olid selgeks põhjuseks, miks paar aastat tagasi pidas 10 huvilisest 9 kinnisvara soetamisel silmas just Otepääd.
Tänaseks on olukord mõnevõrra muutunud. Selle põhjuseks on eelkõige asjaolu, et omanikud küsivad Otepää lähiümbruses asuvate maaelamute ja kinnistute eest põhjendamatult kõrgeid hindu ja see hoiab üldist hinnataset kõrgel. Keskmisi hindasid on üsna raske paika panna. Vanemad taluelamud on sõltuvalt asukohast, krundi suurusest ja hoone kapitaalsusest vahemikus 200 000-700 000 krooni. Eksklusiivses asukohas olevate veekogudega piirnevate kinnistute eest on makstud ka kõrgemat hinda. Veekogudega piirnevate uute palkmajadega kinnistute hinnad ulatuvad kuni 1,5 milj. kroonini.
Keskmine maaelamu ostusoov ei ületa üldjuhul 300 000 krooni. Seetõttu saavad Otepää lähipiirkonda kinnisvara ostmist lubada endale vaid vähesed. Otepää kättesaamatu hinnataseme tõttu eelistavad paljud potentsiaalsed ostjad osta elamu Otepää naabervaldadesse või siis mujale Lõuna-Eestisse. Otepää naabruses on eelistatud Valgjärve, Kanepi ja Sangaste suundadel paiknevad maaelamud.
Tugevat konkurentsi on Otepääle pakkumas Rõuge-Haanja piirkond. Privaatne looduskaunis asukoht, kuppelmaastik, arvukad selge veega väikejärved on need, mis potentsiaalseid ostjaid ligi tõmbab. Positiivselt võib veel ära märkida Võru läheduse, sest nn. toetav infrastruktuur mõne suurema asula näol ainult suurendab piirkonna atraktiivsust. Lisaks suvituskohale on konkurents tekkinud ka talikuurorti suhtes. Alternatiivpiirkonna tekke kasuks räägib asjaolu, et Haanjasse on rajatud kõikidele nõuetele vastav kaasaegne suusakeskus.
Analoogselt Otepääga on ka Haanja keskmisi kinnisvarahindasid suhteliselt raske välja tuua. 10 ha suurune rahuldavas seisukorras maaelamuga kinnistu maksab ca 150 000-200 000 krooni. Veekogudega piirnevad kinnistud on suurusjärgu võrra kallimad. Sõltuvalt asukohast, krundi suurusest, hoone seisukorrast ja arhitektuurist jäävad hinnad vahemikku 250 000-400 000 krooni.
Lõuna-Eesti maaasulate elamute ostjate suurima sihtgrupi moodustavad eelkõige suuremate linnade (peamiselt Tallinn, Tartu) elanikud, kes ostavad maaelamuid peamiselt suvekodu rajamise eesmärgil. Lõuna-Eesti kinnisvara vastu on huvi ilmutanud ka välismaalased (peamiselt soomlased, vähemal määral sakslased), kuid nende osakaal ostjaskonnast on siiski üsna väike. Kui soomlase eelistus on analoogne eestlase eelistusega, siis sakslane eelistab suhteliselt privaatset asukohta.
Elanikkonna ostujõu kasv ning autostumine võimaldab sarnaste elamispindade soetamist. Enamnõutud on veekogude äärsed, looduslikult kaunis kohas paiknevad heas seisukorras elamud, kinnistud, taluhooned või suvilad, mis eeldavad väiksemaid investeeringuid ja on koheselt kasutamiskõlblikud. Kõrvalhoonete arv ja suurus kinnistu hinda, nagu ekslikult arvatakse, oluliselt ei mõjuta.
ERI Kinnisvara prognoosib Lõuna-Eesti elamutele aastases perspektiivis stabiilset hinnatõusu 15-20%. Hinnatõus puudutab eelkõige atraktiivsemas asukohas paiknevaid maju. Vähemsoositud piirkondades kinnisvarahinnad ei pruugi tõusta.
