Käes on kortermajade üldkoosolekute aeg, kus tehakse kokkuvõtteid möödunud aastal tehtust ja räägitakse kättejõudnud aastal planeeritavast.
Seadus on andnud kohustuse vara valitsejana tegutseval haldusfirmal või korteriühistu juhatusel koostada majanduskava, mis annaks selgesti mõistetava ülevaate jooksval aastal kavandatavatest töödest ja nendeks planeeritavatest kuludest.
Iga kortermaja toimib nagu omaette isemajandav üksus
Nii nagu ettevõtete, aga ka linnade või riigi puhul koostatakse eelseisvaks aastaks eelarve ja prognoositakse kulusid tulusid ning arvutatakse läbi kuidas nende vahel tasakaal saavutada, tuleb seda teha ka igas kortermajas. Nõue, et maja peab saama haldustegevuse korraldajalt, olgu selleks siis teenust osutav haldusfirma või korteriühistu oma jõududega, majandustegevuse aastakava, kehtib seaduses juba ammu.
Paraku erinevatele majadele haldusteenuse pakkumisi tehes puutume väga tihti kokku olukorraga kus tuleb ilmsiks, et senine haldaja ei ole kunagi koostanud aasta majanduskava. Sellepärast on kohane meelde tuletada, et igal korteri omanikul on õigus majanduskava koostamist ja esitamist nõuda. Lisaks on seaduses ka sätestatud, et igale korteri omanikule tuleb vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu esitada tutvumiseks selle projekt.
Mida majanduskava peab käsitlema?
Seaduses on nimetatud, et kava peab sisaldama korterite ühise majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid, korteriühistu liikmete kohustusi varem kokkulepitud kulutuste ja koormatiste kandmisel ning andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta.
Majanduskavas oleks vajalik eraldada prognoositavad kulud, mis on seotud haldamise ehk kinnisvara majandamise juhtimisega, seda koos raamatupidamisega, heakorra tagamisega seotud kulud, tehnohoolduse kulud kõigi maja toimimise aluseks olevate seadmete ja rajatiste hoolduseks, jooksval aastal kavandatavate remonttööde kulud, kõik nn prognoositavad tarbimispõhised otsekulud (elekter, küte, vesi jt) samuti ka nn omanikukohustusega seonduvad eeldatavad kulud (kindlustus, pangateenused, mugavusteenused tarbimise mõõtmisel jt).
Kavandatavate remonttööde osas peaks haldaja kindlasti üksikasjaliselt esitama need soovitused mida ja ka eeldatavalt mis hinnaga mingeid töid oleks tarvilik teha. Üldkoosolekul need ettepanekud siis kas kinnitatakse või muudetakse.
Majanduskava peab aga lisaks kuludele prognoosima ka tulusid, sellise arvestusega, et kõik kavandatavad tööd saaksid rahaliselt kaetud. Üldkoosolek siis otsustab kas kavandatavate kulude puhul kogutakse juba piisavalt vahendeid remondifondi, tuleb mingiteks töödeks koguda lisaraha või ka siis kaasata laenu näol võõrvahendeid.
Kinnitatud majanduskava täitmist tuleks ka jooksvalt kontrollida
Selleks, et kinnitatud kava toimiks juhtimisvahendina oleks kindlasti vaja, et majanduskava ei koostata ega vaadata vaid üks kord aastas, vaid iga kantud kulutuse korral jälgitakse selle kava jooksvat täitmist. Elu teeb loomulikult pidevaid muutusi kavandatusse ja mingi erakorraline avariiline kulu võib prognoositut oluliseltki muuta. Selleks, et haldajana reageerida vastutustundlikult igale avariile ongi vaja pidevalt jälgida majanduskava jooksvat täitmist ehk nn „suurt pilti“.
Kui kogu haldus on üles ehitatud ainult avariidele reageerimisele võib maja ennast avastada ükskord olukorrast kus möödapääsmatud kulutused käivad omanikele üle jõu. Professionaalsetelt haldusfirmadelt on majanduskava täitmise kohta alati jooksvalt võimalik teavet saada, sest planeeritu täitmist jälgitakse pidevalt ja reageeritakse muutustele.
Suuremate muutuste ilmnemisel võib olla vajadus ka uue üldkoosoleku kokkukutsumiseks, selleks et majanduskava oluline muudatus läbi arutada ja omanike poolt kinnitada.
Nii möödunud majandusaastale tagasivaatav aruanne kui ka eelseisvat aega kavandav majanduskava on kinnisvara korrashoiu tagamiseks väga olulised dokumendid, millede pidamist nõuab ka seadus. Tuletan siis kõigile omanikele meelde seda alati oma maja haldajalt nõuda.
Artikli allikas on DTZ Kinnisvara
