Tallinnas Nõmme linnaosas Hiiul asuva viljaelevaatori ala arhitektuurivõistluse võitis KOKO arhitektide töö, mille järgi saab senine tööstuslik piirkond uue ilme ja muutub asumi keskuseks, elevaatorihoone olemasolev maht ja konstruktsioon säilitatakse.
Nõmme linnaosa vanem Karmo Kuri märkis, et uue arenduse positiivsemate näidetena saab välja tuua Hiiu viljaelevaatori kui kohaliku sümboli säilimise ning terviklik lahendus, mis seob Pärnu maantee Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala terviseradade võrguga. „Hiiu viljaelevaatori projekti näol tuleb silmas pidada ka selle paiknemist logistiliselt heas ja sõiduautole alternatiivseid liikumisviise soodustavas kohas. See annab hea võimaluse kavandada parkimiskorraldust nii, et see oleks piirkonna liiklustihedust võimalikult vähe koormav,“ lausus linnaosavanem.
„Elevaator on sümbolväärtus, see on justkui Hiiu omalaadne majakas. Lammutamise asemel hoiame elevaatori mahtu ja kõrgust, luues selle viimasele korrusele avaliku ühisala, kust avanevad vaated vanalinna ja mereni. Võluvad konstruktsioonid ja industriaalne tunnetus jäävad ja eksponeeruvad, kuid seda uues kvaliteedis ja kasutuses,“ märkis KOKO partner Raivo Kotov.
Hiiu elevaatoriala arendusega tegeleb kinnisvarafirma Reterra. Lisaks elavaatorihoone sümbolväärtusele ja tulevasele väärikale asukohale muudab tulemuse ainulaadseks täielikult roheline mõtteviis. „Jätame ehitusega nii väikese jalajälje kui võimalik. Kasutame ära olemasoleva karkassi, elevaatorist väljalõigatavad betoonplaadid lähevad teedeks ja vana ülejääv materjal täiteks ja taaskasutuseks,“ sõnas Reterra juht Reigo Randmets.
Planeeringu kohaselt jaguneb arendatav piirkond 30 protsendi ulatuses äri ja ühiskondlikuks alaks ning 70 protsendi ulatuses elukondlikult kasutatavaks. Äripinnad on kavandatud elevaatori esimesele ja viimasele korrusele, kuhu on plaanis luua ka ainulaadne toitlustus- või teeninduspind. Ülejäänud korrustel paiknevad korterid ning maa all autoparkla. Olemasolev tsiviilkaitse varjend elevaatori kõrval on kavandatud säilitada ja võtta kasutusse.
Keskse väljaku ääres, mis asub elevaatorist idas ehk Pärnu maantee pool, paikneb ka võidutöö järgi kogukonnamaja, mis oma olemuselt on saalhoone, kus hakkavad toimuma erinevad üritused, trennid jne. Kogukonnahoonega on seotud üks allesjäetav torn, mis tähistab olulist sõlmpunkti. Elevaatori ümber, põhja- ja lõunaossa, on plaanis ehitada järgmises etapis madalad, kolmekorruselised kortermajad, mille igal korrusel paikneb 2-4 avarate terrassidega korterit.
Hiiu viljaelevaatori piirkond rajati peale II maailmasõda, selle kõrgeima hoonena ehitati sihvakas viljaelevaator, mis on tänaseks oma kasutuseesmärgi kaotanud. Ala piirneb Peeter Suure Merekindluse raudtee vedurite ringdepooga. Piirkonnas on muutused juba alanud – kitsarööpmelise raudtee asemel on nüüd kergliiklustee ning värskelt on naabruses avatud Püha Johannese kool ja lasteaed.
KOKO arhitektid on loonud mitmeid õnnestunud suurprojektide, teiste seas on nad uuele elule äratanud ja rahvusvahelist tähelepanu saanud Fahle Maja, Rotermanni viljaelevaatori ja Lennusadama Meremuuseumiga.
Reterra Estate OÜ on kodumaisel kapitalil põhinev kinnisvara arenduse ja investeerimisega tegelev ettevõte. Ettevõtte peamised investeeringud on suunatud ärikinnisvara ja elukondliku kinnisvara arendusprojektidele Tallinnas, Tartus ja Riias. Reterra suuremad projektid on Tallinnas Hipodroomi kvartal, Harku vallas Tabasalu Keskus, Rae vallas Raemõisa ja Tartu vallas Raadimõisa eluasum.
Arhitektuurivõistluse võidutöö video: https://www.youtube.com/watch?v=QHFNShJgu2o&feature=youtu.be
Tänane pilt Hiiu viljaelevaatorist ja industriaalsest linnaruumist
Tulevikuvaade Arhitektide keskne idee tõukub avaliku ruumi ja liigendatud keskkonna pakkumisest. Elevaatori hoone annab võimaluse teha midagi täiesti ainulaadset ja sümbolväärtuslikku. Selle viimane korrus on üldkasutatav ja sealt avanevad vaated vanalinna ja mereni.
Elevaator. Elevaatori maht ja kõrgus jäävad samaks. Arhitektide soov oli lammutamise asemel säilitada – lisaks vana industriaalse tunnetuse hoidmisele võimaldab selline lähenemine ka väiksemat keskkonnajälge.
Kogukonnahoone. Arenduse käigus luuakse kogukonnale ka eraldi hoone, mille teist korrust katab katus, kuid seinad on jäetud ruumi mitmekesiseks kasutamiseks ja välialaga sidumiseks avatuks.
Video ja piltide autor: KOKO arhitektid
