Statistikaameti teatel hinnatase tarbijate jaoks juunis ei muutunud, kuid aastavõrdluses langes 0,4%. Hinnalanguse peamine põhjus on eelmise aasta juuniga võrreldes 13% odavam elekter. Kui eelmise aasta juunis oli elektri hind Eestis kõigi aegade kõrgeim, sest elektri tootmisvõimsus oli Balti riikides tootmiskatkestuste tõttu ajutiselt piiratud, siis tänavu juunis oli elektri hinnatase elektribörsil läbi aegade üks madalaimaid. Hinnataset langetasid ka puu- ja juurviljade ning sideteenuste odavnemine.
Euroala inflatsioon püsis juunis esialgse hinnangu kohaselt 0,5% juures, mis oli samuti mitme aasta aeglaseim. Kuigi euroala hinnakasv kiireneb, jääb see ka edaspidi tagasihoidlikuks, sest euroala majandusaktsiivsus suureneb üksnes aegamisi. Väliskeskkonna vähene hinnasurve ning importkaupade odavnemine andis samuti olulise osa Eesti hinnataseme alanemisest – peamiselt importi sisaldavad tööstuskaubad odavnesid juunis 3,6%. Erandiks oli mootorikütus, mis kallines 0,8%, sest nafta hind pöördus maailmaturul geopoliitiliste pingete tõttu tõusule. Nafta hind on eurodes arvestatuna püsinud alates 2011. aastast stabiilne, kõikudes kitsas vahemikus 80–90 eurot barrelist.
Kuigi hinnalangus võib tavapäraselt majanduskasvu elavnemist pärssida, on selle mõju praegu pigem vastupidine, sest valdavalt energia hinna odavnemisest tingitud hinnataseme langus on soodne nii majapidamistele kui ka ettevõtetele. Hinnalangusel oleks majandusaktiivsust vähendav mõju sel juhul, kui see kestaks pikemat aega ning tarbimisotsused lükataks madalama hinna ootuses edasi. Praegune hinnalangus jääb siiski ajutiseks, sest aasta teises pooles inflatsioon kiireneb nii energia hinnalanguse lõppemise kui ka toiduainete hinnakasvu kiirenemise tõttu. Eesti Panga prognoosi kohaselt kujuneb 2014. aasta hinnakasvuks 0,8%.
Rasmus Kattai
Eesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja
