Tarbijahinnaindeks (THI) ja ehitushinnaindeks on kinnisvaraturu seisukohalt olulised kui turu stabiilsuse indikaatorid, mis praegu näitavad tarbijale maksukoormuse kasvu.
2000. aasta IV kvartalis lõi juba teist kuud tarbijat tabavat hinnatõusu kajastav THI viimase kahe aasta rekordi, jõudes võrrelduna eelmise aasta sama perioodiga 5,4% tasemele. THIst alla ei jää ka ehitushinnaindeks, mis samuti jõudis kahe aasta kõrgeima tulemuseni 2000. aasta IV kvartalis, olles siis 4,2%. Nii kõrgel olid mõlemad indeksid viimati 1998. aastal.
Hinnaindeksite nii olulise tõusu taga on ühelt poolt bensiinihinna tõus, mis ühtegi majandussektorit nagunii puutumata ei jäta. Teisest küljest on hinnatõusule survet avaldamas pankade poolt turule toodud kliente ahvatlevad soodsad tarbimislaenud.
Hinnaindeksitel on kinnisvaraturule ka otsene mõju. Kõrgem tarbijahinnaindeks langetab sisuliselt laenu reaalintressi ja muudab seeläbi laenuvõtmise odavamaks. Teisest küljest suurendavad kõrgemad hinnad kulutusi kõigi kaupade-teenuste ostmisel. Kasvavad ehitushinnad muudavad uusehitused ostja jaoks kallimaks ja ostuturule sisenemise taseme raskemini saavutatavaks.
Kahesuunalist mõju kinnisvaraturule, aina tihenevat konkurentsi uusehituste turul ning sissetulekute stabiilset kasvu tervikuna vaadeldes ei ole alust oodata, et rekordeid löönud hinnaindeksid praegu kinnisvaraturule olulist mõju avaldaksid. Küll tasub neid hoolikamalt tähele panna indeksite püsivalt kõrge taseme puhul.
Artikkel on avaldatud 12.03.2001 väljaandes Äripäev –
