Hipodroomi kvartali arendaja Reterra viis läbi avaliku-kutsutud arhitektuurikonkurssi, et leida endise Hipodroomi maaüksuse pea 100 miljoni eurosele järgmisele arendusetapile parim arhitektuurne ja asendiplaaniline lahendus. Tugevas konkurentsis osutus võitjaks KOKO arhitektide võistlustöö „RATSU“.
Arhitektuurivõistluse eesmärk oli Hipodroomi järgmisele arendusetapile leida mitmekülgne kvartali lahendus, mis oleks silmapaistev, kaasaegne, arhitektuurselt ja linnaehituslikult esinduslik ning logistiliselt hästi toimiv. Kokku esitas konkursile oma võistlustöö kuus arhitektuuribürood, kellest žürii otsustas esitlema kutsuda viis. Tööde esitlus toimus 8. märtsil Reterrale kuuluvas Telia majas, mis asub planeeritavast Hipodroomi kvartalist vaid kiviviske kaugusel.
Reterra tegevjuhi ja partneri Reigo Randmetsa sõnul osalesid konkursil Eesti tipparhitektid, kelle panus töödesse oli märkimisväärne. „Mahu mõttes on tegu väga suure arendusalaga, kuhu detailplaneering lubab kokku rajada ligi 30 000 m2 maapealset ja 13 000 m2 maa-alust brutopinda. Kokku on võistlust hõlmavale alale võimalik ehitada ligi 330 korterit. Reterra eesmärk on luua ajaloolist väärtust kandvale Hipodroomi arendusalale mitmekülgne kaasaegse arhitektuuriga linnaruum, mistõttu olid ka arhitektuurikonkursile seatud tingimused väga kõrged. Sellest tulenevalt ei olnud küll konkursil osalejate hulk väga suur, kuid laekunud tööde kvaliteet äärmiselt tugev. KOKO arhitektide võidutöö „RATSU“ kõrget taset näitab asjaolu, et žürii oli võitja osas tugeval üksmeelel, mis pole nii kaalukatel konkursitel tavapärane,“ rääkis Randmets.
Ta lisas, et KOKO arhitektide nägemus sobitub hästi PIN arhitektide loodud esimese etapi lahendusega, kuid on sealjuures siiski tugevalt eristuv, aitab luua eriilmelise keskkonna ning rikastada kogu kvartalit. Randmetsa sõnul ei ole vähemoluline, et pakutud arhitektuur arvestab Hipodroomi algupärase identiteedi ja kogu Hipodroomi arendusala läbiva planeeritava promenaadi lahendusega.
Žürii liige Oliver Alver, Tallinna Linnaplaneerimise ameti juhataja asetäitja, lisab, et võidutöö paistis silma läbimõeldud asendiplaani lahenduse ja hoonete mitmekülgse arhitektuurse ilme poolest. „KOKO arhitektide lahendus oli väljapakututest kõige julgem ja kaasaegsem ning kõige väiksemate hoonete mahuga. Töö ühe tugevusena saab kindlasti välja tuua hoonetevahelise inimkeskse poolavaliku ruumi, mis sekundeerib ala kõrval asuvale avalikule pargialale. Koos moodustavad need silmapaistvalt suure kaasaegse ja jalakäijatekeskse ala, kus julgeks oma lapsi õue saata,“ selgitas Alver.
Kaks hektarit autovabadust
KOKO Arhitektide üks võidutöö autoritest Raivo Kotov selgitas, et arhitektuurivõistluse eesmärgist lähtuvalt pakkusid nad välja pea kahe hektari suuruse autovaba ala, kus paikneb 12 hoonet, mis on ühendatud ringhooviga. „Ringhoovi ääres paiknevad mängu- ja istumisalad, mis on ühendatud nii Hipodroomi promenaadi kui ka Merimetsa teega. Uued hooned jagunevad kaheks: Hipodroomi promenaadi äärsed 4-6-korruselised liigendatud kortermajad ning Merimetsa tee poole jäävad väiksemad majad, kus igal korrusel on kuni neli valgusküllast korterit. Väiksematele hoonetele on kavandatud äratuntavad kaldkatused, mis loovad meeldiva elukeskkonna ning ainulaadsete siselahendustega korterid,“ kirjeldas Kotov tulevast elamupiirkonda.
Lisaks KOKO arhitektidele esitlesid oma tööd Eesti tõelised tipud arhitektuuribüroodest KTA – Kadarik Tüür Arhitektid, +Arhitektid, Arhitekt11 ja Apex Arhitektuuribüroo. Žüriisse kuulusid Oliver Alver (Tallinna Linn), Joel Kopli (KUU Arhitektid), Mari Rass (Arhitektid Must), Kaur Talpsepp (Kauss Arhitektuuribüroo), Priit Uustulnd (Spring Capital), Reigo Randmets (Reterra), Kaspar Markus (Reterra) ning lisaks eksperdid Mattias Agabus (Eesti Arhitektide Liit; Agabus Arhitektid) ja Jaan Port (PIN Arhitektid).
Hipodroomi kvartali arenduse esimene etapp, millele lõi lahenduse PIN Arhitektid, valmib praeguste plaanide järgi 2027. aastal. Teise etapi esimeste hoonete projekteerimise ja ehitusloa taotlemisega alustatakse juba sel aastal ja ehitusega hiljemalt 2026. aastal. Kogu projekt läheb maksma ligi 100 miljonit eurot.
